kalad toitumis- ja kudemisrändeid. Paljud siirdekalad kasvavad ja toituvad meres kuid koevad magevees. Kuid on ka siirdekalu, kes elavad ja toituvad magevees, aga kudema laskuvad merre. (Loomade elu, 4 köide) 2 2.4 Luukalade sigimine Kõhuõõnes paiknevad sigimiselundid, isaskalal seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Kui sugurakud on küpsenud, jõuab kätte sigimisaeg, mis on kaladel enamasti kevade lõpul, suve algul. Kalad sigivad mittesugulisel teel. Luukalade viljakus kõigub mõnekümnest marjaterast kuni 300 milj. marjaterani. (Bioloogia põhikoolile I; Eesti Entsüklopeedia 5) 2.5 Luukalade toitumine Kalad toituvad planktonitest, bentostest ja teistest kaladest. Paljud kalad aga lakkavad talvel toitumast, kui nad nt taliuinakusse jäävad
Kala võib tõsta end kõrgemale või madalamale reguleerides põies sisalduva gaasi hulka. Ujupõis võimaldab kalal ujuda erinevatel sügavustes ilma suure energiakuluta. Kuna magevee tihedus on merevee omast väiksem ning see ei toeta nii palju kala keha, on mageveekalade ujupõis suurem kui merekaladel. (Ujupõis; Ujupõis on ainult kaladele iseloomulik organ) 11 Sigimine Isaskaladel on sigimiselundiks seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Sigimiselunditest saavad alguse peened torukesed, mis lõppevad suguavaga päraku taga. Nende torukeste kaudu liiguvad sugurakud kehast välja. Emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isaskalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal heidetakse muna- ja seemnerakud vette. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks
annaabi.ee 
