Perifeerne filtreerimine eeldab, et vastav meeleelund reageeriks üksnes vähestele väga spetsiifilistele ärritajatele. 15. Tsentraalsed filtrid (lindude ja imetajate näitel), nende eelised võrreldes perifeersete filtritega. Suudavad eristada suurel hulgal mitmesuguseid ärritajaid. Nt hõbekajakas eelistab rohelisi mune, toit põhiliselt pruun. 16. Tsentraalsete ja perifeersete filtrite koostoime. Inimene, kajakas või rott suudab kergesti eristada mitte üksnes emasisendit, vaid ka oma konkreetset paarilist teistest emastest, kasutades hulgaliselt kompleksseid visuaalseid, auditoorseid või olfaktoorseid signaalärritajaid. 17. Sensoorne ekspluateerimine, selle näiteid. Teatud ärritajad võivad osutuda palju efektiivsemateks kui teised seepärast, et mingil põhjusel on antud liigi isendite meeleelund(id) kujunenud juba ette eriti tundlikuks just sedalaadi ärrituste suhtes. Sellist sensoorse eelsoodumuse ärakasutamist oma päästiktunnustes nim
peamiselt toidu ja vaenlaste märkamisele). Tsentraalsed filtrid (lindude ja imetajate näitel), nende eelised võrreldes perifeersete filtritega. Tsentraalseid filtrid: meeleelundid saadavad ajusse palju nn. toorinformatsiooni, selle filtreerimine toimub alles ajus. Keerulisem käitumine eeldab paljude väliskkeskkonna ärritajatega arvestamist, seega on hea kogu info omastada ja siis alles järeldada, mis on oluline. Inimene, kajakas või rott suudab kergesti eristada mitte üksnes emasisendit, vaid ka oma konkreetset paarilist teistest emastest, kasutades hulgaliselt kompleksseid visuaalseid, auditoorseid või olfaktoorseid signaalärritajaid, võrreldes konnaga, kes võib paarilise sassi ajada muu sarnase objektiga. Tsentraalsete ja perifeersete filtrite kasutamise vahekord loomadel. Harva tugineb looma valikuline reageerimine ärritajatele ainuüksi perifeerselt (meeleelundeis) või tsentraalselt (ajus) paikneval filtril.
annaabi.ee 
