vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi. Viimastel aastakümnetel on mitmel pool nuhtluseks saanud toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas. Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud
evolutsioonis kõrgeima taseme. Samas kui häviksid sipelgad, oleks see suurim katastroof kõikidele elukooslustele. Inimese kadumine maalt paneks aga taas õitsema kõik looduskooslused. Metsakuklased on sipelgate seas evol-lt üks arenenuim ja loodusl-lt efektiivseim liigirühm. Termiidid, kasti- ja tööjaotus Termiite üle 2500 liigi. Mikrokliima (=homöostaas) termiidipesades Sipelgakastid ja tööjaotus hobusipelgail, rautsikutel ning… Emasipelgas elab pesas kuni 30 aastat. Tööliskastid--minu kodu on minu kindlus… Puidus elava sipelgad (Camponotus truncatus) kaitsevad oma pesa nii. Termiitidel lisandub veel efektiivne “gaasipüstol” oma pesa kaitseks. Koopereerumine: Ühtsuses peitub jõud. Üks kuklane suudab vedada mööda püstloodis seina üles endast 20x raskemat koormat. Metsatulekahju kustutamine. Elukorraldus kuklase pesas ja sipelgate tähtsus metsas:
vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi. Viimastel aastakümnetel on mitmel pool nuhtluseks saanud toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas. Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud
annaabi.ee 
