· Mesilane kaitseb oma taru ja seal kasvavaid kärgi. Nad nõelavad nt inimest sooritades seega ise enesetapu, sest torkel jääb mesilase nõel ohvri nahka kinni ja putukas sureb trauma tagajärjel. Mesilane suri, kaitstes teiste elu. · Sipelgad tassivad oma pessa ehitusmaterjali ja toitu. Pesas töölised toidavad vastseid, tõrjuvad parasiite, õhutavad pesa ja tassivad nukke sinna, kui temperatuur on soodsam. Need töölised on kõik emasipelgad, kes on ise sigimisvõimalusest ilma jäänud ja nüüd pühendavad kogu elu sipelgakuninganna järglaste ehk oma õdede ja vendade kaitsmisele · Paljud rühmadena tegutsevad linnud ja imetajad toovad kuuldavale hoiatushüüde, kui kuulevad vaenlast lähenemas, et kõik saaksid enda vaenlaste eest kaitsta, seega aga riskib märguandja ise oma eluga, sest ta tõmbab endale kiskja tähelepanu.
Eelistatud elukohtadeks on pesumajad, haiglad, sööklad, restoranid. Vaaraosipelgate leidmine viimatinimetatud rohke külastatavusega paikades on ilmselt ka hooletute reisijate süü. Vaaraosipelgast on kujunenud oluline hügieenikahjur. ta võib levitada haigusetekitajaid - streptokokke, paratüüfust, tuberkuloosi, bakterialldüsenteeriat ja polüomeliiti. Vaaraosipelgatega võitlemine on keeruline. Kontaktputukamürgid hävitavad küll töölised, kuid emasipelgad ja haue jäävad pessa alles.Emasipelgad on mürgiresistentsemad. Ohtu haistes võivad nad põgeneda ja varjuda kaugemates käikudes, elatudes seal kuude kaupa oma vastsetest. Paremaid tulemusi on andnud mürkhõrgutiste kasutamine, mida töösipelgad ka pessa tassivad. Mürkhõrgutis valmistatakse näiteks inimesele ohutust booraksist: 400 g suhkrut, 100 g mett, 60 g booraksit - lahustada liitris vees. Lahus pannakse madalate tassikestega sipelgate poolt külastatavatesse kohtadesse.
· Munadest kooruvad vastsed, kes elavad samuti pesa sügavamates osades. Valmikuks saamiseks vastsed nukkuvad. · Kord aastas kasvab pesas põlvkond tiibadega isaseid ja emaseid sipelgaid, kes suunduvad pulmalennule. Pärast seda isased hukkuvad ning emased murravad oma tiivad ning pöörduvad tagasi pesasse või loovad uue pere. · Töösipelgad moodustavad suurema osa sipelga kolooniast. Töösipelgad on tegelikult viljatud emasipelgad. · Pesa kaitsevad kõik sipelgad, neil on selletarbeks tugevad lõuad ja sipelgamürk. Uurimustöö Autor tegi oma uurimustöö vaatluse läbi. Tulemused olid sellised nagu lootis autor ja õnneks ei olnud uurimustöö tegemisel ka probleeme. Raudsipelgate pesad asuvad okaspuude läheduses ja pesad on laperguse kujuga. Väga harval juhul on need ka ümmargused kuid kõige enam leiab raudsipelgate pesad lapergused. Nende sipelgate pesadele paistab koguaeg päike
4 Miinustemperatuuride juures vaaraosipelgad surevad, 10 kraadi juures aga muutuvad väga loiuks. Seetõttu on korratult köetavad majad vaaraosipelgatele ebasobivad. Vaaraosipelgast on kujunenud oluline hügieenikahjur. Ta võib levitada haigusetekitajaid - streptokokke, paratüüfust, tuberkuloosi, bakteriaaldüsenteeriat ja polüomeliiti. Vaaraosipelgatega võitlemine on keeruline. Kontaktputukamürgid hävitavad küll töölised, kuid emasipelgad ja haue jäävad pessa alles.Emasipelgad on mürgiresistentsemad. Ohtu haistes võivad nad põgeneda ja varjuda kaugemates käikudes, elatudes seal kuude kaupa oma vastsetest. Kõigepealt tuleb selgeks teha, kust sipelgad sisse tulevad ja tõmmata nende sissekäigu ette tõrvaga joon. Kus võimalik, valada nende sissekäigu ette tärpentiini. Sipelgate käiguteele või nende asukohtadesse pandud hallitatud sidrunilõigud peletavad nad sealt eemale
annaabi.ee 
