rakutuumas. Seega on pärmseened päristuumsed organismid. Pärmirakud sisaldavad väga rohkesti vitamine , enamasti B-vitamine. Pärmseened paljunevad neile sobivates keskkondades . Enamasti paljunevad pärmid pungumise teel. Algul moodusetub esimesest rakust tütarrakk, mis jääb esialgu emaraku külge. Pungudes liigub tütarrakku osa pärilikkuseainest ning rakusisaldistest. Kohe peale raku pungumist hakkab tütarrakk kasvama, kuni saavutab normaalse raku mõõtmed. Emarakku jääb aga punga väljumise kohale pungaarm. Kui rakud paljunevad väga soodsate tingimustega alas, ei jõua aga tütarrakk emarakust veel eralduda, kui hakkab ise paljunema. Selle tagajärjel võib moodustuda pärmirakkude kogumik ehk koloonia. Kui elutingimused on ebasoodsad, võivad pärmid paljuneda spooride ehk eoste abil. Pärmirakus kujuneb 4 eost, mis on võimelised üle elama ebasooodsad tingimused ning tingimuste paranedes moodustama taas normaalse suurus ja ehitusega pärmirakud
Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. Looduses on kõik omavahel seotud. Põllumaade laienemine ja sama viljakasvatamine soodustas parasiitide arengut. Pestitsiidid, veel üks naftakeemia revolutsiooni and, aitasid neid tappa. Halb saaks ja nälg vajusid ajalukku. Suurimaks probleemiks sai nüüd, mida teha modrense põllumajanduse ülejääkidega. Toksilised putukamürgid paiskusid õhku, pinnasesse, taimedesse, loomadesse, jõgedesse ja ookeanitesse. Need tungisid rakutuuma, samuti ka emarakku, mis on ühine kõigil eluvormidel. Kas need on ohtlikud inimesele, kelle nad näljast pääsatavad? Uus põlluharimine kaotas sõltuvuse pinnasest ja aastaaegadest. Väetised andsid enneolematuid tulemusi seni kasutamata maal. Saak kohanes pinnase ja kliimaga, mis suurendas sortimenti ja lihtsustas transportimist. Viimasel sajandil on 75% liikides, mille on arendanud farmerid 1000 aastaga, minema pühitud. Kuni silmapiirini- väetise all, plastik peal