Areneb kirjandus. Hakatakse kasutama universaalseid möisteid. Saatanaga tuleb ellu sisse dünaamika, mis pörkub kokku stabiilsete staatiliste süsteemidega. Inimesed ja grupid kes selle dünaamika enda isiklikku arengusse integreerivad. Sellised tegelased tunduvad teistele kohe heterogeensetena, ehk vöörastena, satanistlikena. Kui ristiusk tekib, siis kasutavad kristlased tegelikult Saatana printsiipe, et ennast Iisraeli juurtest emantsipeeruda, et enda grupiidentiteeti luua. Alguses on ristiusk veel ohustatud, kuna ta ei olnud konkreetse riigivöimuga seotud ega toetatud usk, aga samas tahtis ta ka kuuluda väljavalitute hulka, nagu israeliitide usk. Seetöttu radikaliseeritakse Saatana pilt. Esimest korda ilmub Saatan isikuna Jeesusele körbes uues Testamendis ja annab möista, et ta on profaanse maailma valitseja, mille vastu Jeesus ei vaidle. Vb et Kristusest
Eestis tegelesid Baudelaire´iga 32 nooreestlased (1905-1915), arbujad ( umb 1920-1940) Betti Alver ja Heiti Talvik ning A.H. Tammsaare olevat “Tõe ja õiguse” originaalis võtnud Baudelaire´ilt moto. Baudelaire olevalt teadlikult võtnud omale ülesande kirjutada luulet publikule, kes on lüürikast võõrdunud. Selleks peab luuletaja luulet lugeja ees õigustama, selleks on vaja luule emantsipeeruda elamusest. B hakkas teadlikult kirjutama luulet, mis kõnetaks moodsat linnainimest, “silmakirjalikku lugejat” kel on kehv keskendumisvõime, kes eelistab lihtsaid meelelisi naudinguid ning on hästi tuttav masendusega ehk “spliiniga”, mis tapab huvi ja vastuvõtlikkuse. B jaoks on aga see lugeja hästi tuttav, nagu “vend” (“Kurja lilled”). Lugeja kogemuse struktuur on muutunud. Seda nö suurtööstuse ajastu võõristavat järelkogemust kirjeldab H
Samamoodi sooliste märkidega Oluline küsimus: Seega positiivne pilk ütleb, et naised ei ole passiivsed, vaid aktiivsed oma rolli loomisele tarbimise läbi. Mehi võrgutab teatud naiselikkus, mida naised ära kasutavad. Selle kaudu saavad nad teatavadi kultuurilisi kompetentse ja isiklikke naudinguid. Maskeraadi mõju naistele tarbimiskultuuris Samas ei ole kõik naised saanud seda maskeraadi värki võrdselt teha näiteks mustad naised. Samuti töölisklassi naised ei saa emantsipeeruda samamoodi nagu keskklassi naised. Lisaks: Skeggs (1998) leidis, et kui keskklassi naised teadsid ,,oma kohta" ning nende jaoks oli oluline seda hoida, siis töölisklassi naised pidid kogu aeg ,,Oma kohta" õigustama. Peavad kogu aeg vabandama, et oh ma ei ole jõudnud veel siin korralikku remonti teha või me pole saanud veel heaks kunstiks raha. (vrd Vebleni silmapaistev tarbimine) Lisaks sellele peavad naised töökohtades oma seksuaalset pilti hoidma. Adkins (1995)
annaabi.ee 
