1.mida t�hendab hoolekande�hiskond? hoolekande�hiskonnas peab riik tagama inimestele heaolu, eemaldamata neilt t��tamist v�i panustamist �hiskonna arengusse. kunaiive v�heneb, rahvastik vananeb ja t��tute arv sureneb, siis ei ole riigil enam ressusse sellist �hiskonda �leval pidada, seega pole kuigi j�tkusuutlik. 2. milliate ��rmuslike uute liikumiste teket v�ib seotada indiviidi emantsipatsiooniga? rohelised, populistid, rahvuslikud parteid, kommunitarism, postmodernism, piraadiparteid 3. kas edu toob parem v�i vasakpoolne maailmavaade? p�hjenda! n�ited! parempoolne 4. kas inimene kaasaja �hiskonna liikmena on vaba? p�hjenda! jah, meil on omad �igused, nt s�navabadus- enam ei teki v�imudega probleeme oma arvamust valjult v�lja �eldes. Meil on oma otsustus vabadus - kuhu ja millal minna soovin v�i millega tegeleda, mida teha. Pole �leliigseid piiranguid nagu
Tactituse käsu ehitatada Isise auks tempel ning proovis roomlasi pöörata tagasi Rooma riigi enda pantenoni juurde. Keiser Caligula aga loobus Augustuse pahameelest ning Isise festival muutus tema valitsusajal oluliseks osaks roomlaste religioonis. Juudi soost ajaloolase Josephuse järgi pani Caligula selga naiste rõivad, et võtta osa Isise müsteeriumidest. Isis muutus juhtivaks jumalannaks Vahemeremaade uskumustes. Isise kultust on seostatud keisriajastul toimunud naiste emantsipatsiooniga. Siiski oli kultus ühtesulanud juba tuttavate tõekspidamisetega, kohalike kultustega ning Isist nähti kui uut kehastust eelnevatele kujudele (näiteks peeti Isist Kybele kehastuseks). Ta tõi roomlastele uudsust ja edasiminekut, uusi palgeid, mille juured ulatusid aegade taha, Isis oli ,,sissetoodud" jumalakuju, mis ilmestas kohaliku pantenoni, andis võimaluse samastuda uue kujuga läbi rituaalide.
Ka USA-s sai nais (arsti)haridus jalad alla varsti peale 19. sajandi keskpaika, mujal pigem sajandi lõpus. (Tartu ülikooli võeti naised esmakordselt 1905. aastal.) Oluline seos naisemantsipatsiooni ja meditsiini vahel avaldus õdede institutsiooni kujunemisel 19. sajandil, mil senine valdavalt harimatu (sageli endised patsiendid) põetajaskond hakkas asenduma keskklassist pärit naistega. Siin mängisid rolli mitu momenti, alates naiste emantsipatsiooniga tööhõive alal ja lõpetades naiste meditsiinihariduse arenguga. Õed said osaks meditsiinist (mitte enam nt kirikutööst varasematel aegadel tegid suure osa põetamisest nunnad, katoliiklikes maades veel kõnesolevalgi ajal). Protsessile aitasid kaasa mh kooleraepideemiad (neid on olnud 7 viimase 200 aasta jooksul), mil õdedest oli patsientidele enam kasu kui arstidest. Samuti kinnitasid õdede kui institutsiooni vajadust asutused, kus hoiti ravi mitte vajavaid vaeseid ja vanu inimesi