Ma pole õppinud ehitama ilusaid linnu, ma pole õppinud armastama külmi, asjalikke metalle ja inimesigi ma tunnen vist vähe-vähe. On palju tarkust vist tarvis et üleüldse midagi tõeliselt osata! Aga ühte ma justkui oskan: unistada, et linnad kõik kauneiks saaksid, et metall meie kätes poleks surma sümboliks kunagi; ning inimestest unistan, kes paremad palju kui meie. Lugev naine Mu emandal on ilus auto ja imekena koerake. Mu emandal on ilus auto, ent ilusam veel armuke. See armuke on ilus raamat, ta ta'aga teki alla poeb ja tehku ma või tuhat draamat, ta muudkui loeb ja loeb ja loeb! Kui sa tuled Kui sa tuled, too mul lilli, too mul kurki, too mul tilli, kohupiima, kohviube, tule tuuluta mu tube; minu kodu on mu urgas, hallitus ja hais on nurgas, tulles ära tuld küll süüta,
Rikkad ja aristokraatseid Rooma naisi, oma kodude auväärseid emandaid, nimetati mea dominateks. Nad ei tegelenud peaaegu millegagi peale kudumise, mida peeti ideaalse ja voorusliku naise peamiseks oskuseks. Need naised käsutasid oma majapidamist ja vaatasid orjade järele. Paljud jälgisid ka laste haridusteed. Saanud vanaks, mängisid nad oma lapselastega, kes kõik olid sündinud nende katuse all. Rikkad lasid ennast riietada orjadel. Teenijanna aitas emandal selga tõmmata lühikese tuunika ja selle peale vabalt langeva rüü. Teenijannad aitasid ka näo meikimise juures, palmitsesid juuksed viimase moe järgi ja kinnitasid kaelakee. Nii mehed kui naised kandsid hõbe- ja kuldehteid millele sageli lisandusid pärlid, merevaik või smaragdid. Alates abiellumisest kandsid naised pikka villast või linasest riidest rüüd, stoolat, mis oli kinnitatud vööga ja ulatus kuni sandaalides jalalabadeni. Soojuse või uhkuse pärast võis lisada salli
annaabi.ee 
