tse kärbeste olemasoluga suurte kariloomade kasvatus (st ei olnud võimalik kasvatada hobuseid ega seega rajada ka suurt ratsaväge). Sellel territooriumil kujuneb välja Yoruba/ Joruba tsivilisatsioon, mille juured ulatuvad juba aastatuhande vahetusse. Oli nn Nok-kultuur, millest pärinevad varaseimad Aafrikas säilinud skulptuurid (terrakota). Jorubadel kujune u aastal 1000 linnriikide tsivilisatsioon. Nendest esimene (mida hilisemad jorubad lugesid oma emalinnaks) oli Ife (Ile Ife Ife linnriik). Seal oli väga jõudsalt arenenud rauatöötlemistraditsioon ning pronksivalu ja muu. Neil oli ka komme sillutada oma tänavaid potikildudega, mis on arheoloogide jaoks väga suur rõõm. Piirkonnas oli kaks rahvast jorubad (lääne pool) ja edo (ida pool). Kultuuriliselt linnriigid aga põimusid ning mõlemad lugesid Ifet oma emalinnaks (kuigi tegemist pole isegi sugulasrahvastega).
Linnaõigus kehtestab õigused/normid territoriaalsel alal ehk linna piirides. Õigust mõistetakse linnapiiride ulatuses. Linnaõiguse normid kodifitseeritakse (kirjutatakse üles) alates 12. - 13. sajandist, neil ka sümboolne väärtus. Norm ka hiliskeskajal kokkuleppeline kuigi õiguskoodeksid ka olemas. Reeglina anti uuele linnale õigus mõne vanema linna eeskujul. Tekkisid õiguslikud perekonnad. Mõne emalinna tütarlinn võis uuele linnale emalinnaks olla, nt Tallinna õigus Lüübekist ja Narva õigus Tallinnast. Õigust modifitseeriti vastavalt kohalikele oludele ja maahärra tahtele. Kui keegi astub kodanikuks antakse vanne, põhiliselt lubadus kehtivast õigusest kinnipidada. 14. - 15. sajandil vapustused, katk, sõjad, ülestõusud, mis tingisid vajaduse linnaelu rohkem reglementeerida, et säiliks kord ning meenutaks rohkem vanaaega. Et kõigile oleks tagatud seisusekohane äraelamine, mitte jõukamalt ja mitte vaesemalt.