vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate kultuurivaldkondadega ning lõppkokkuvõttes aitas kaasa omanäolise kõrgkultuuri kiirele arengule. Hellenid ja barbarid • Tumeda ajajärgu (1100-800 eKr) lõpul algas kreeklaste väljaränne- kolonisatsioon. Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Hellenid ja barbarid • Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. Abielu ja perekond
Reimer 2. VANA-KREEKA ELUOLU JA KULTUUR ARHAILISEL NING KLASSIKALISEL AJAJÄRGUL: 2.1. Hellenid ja barbarid: Tumeda ajajärgu (1100-800 eKr) lõpul algas kreeklaste väljaränne- kolonisatsioon. Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. 2.2. Abielu ja perekond:
Reimer 2. VANA-KREEKA ELUOLU JA KULTUUR ARHAILISEL NING KLASSIKALISEL AJAJÄRGUL: 2.1. Hellenid ja barbarid: Tumeda ajajärgu (1100-800 eKr) lõpul algas kreeklaste väljaränne- kolonisatsioon. Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. 2.2. Abielu ja perekond:
Kuid Egiptuse vaarao Psammetichose loal rajasid eri linnadest pärit kreeka kaupmehed Niiluse deltas Naukratise linna. Umbes samal ajal 630. a. paiku asutasid Thera saare elanikud Kyrene linna Liibüas. Läänepoolsete kreeka kolooniate seas tõusis hiljem olulisena esile Väike-Aasia rannikulinna Phokaia elanike poolt u. 600. a. paiku rajatud Massalia. Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnadega võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid emalinnaga tihedad ja enamasti sõbralikud suhted, ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu asukaid teistestki Kreeka piirkondadest peale emalinna, nii et konkreetse emalinna määratleminegi võib mõnel
annaabi.ee 
