Mitmete Euroopa autorite andmetel kuni 200 km päevas. Isaslinnud saabuvad sageli varem varem kui emaslinnud.Kohale jõudnud üksik isalind muutub päev-päevalt rahutumaks ja klõbistab pesal seistes nokka (mõnikord isegi öösel). Isalind näib iga esimesena päralejõudvat emalindu partnerina tunnustavat. Kui aga pärast jõuab kohale emalind, kes temaga eelmisel aastal samas pesas pesitses, tekib emalindude vahel äge võitlus. Isalinnule näib üsna ükskõik olevat, kumb emalindudest võidab. Valge Toonekurg on ohustatud lind. Valge-toonekurge ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürkkemikaalid, maanteeliiklus ja elektriliinid, Lääne-Euroopa asurkond kahaneb pidevalt alade linnastumise ja tööstuse arenemise tõttu. Igal aastal hukkub hulk poegi kõdunenud pesaaluste varisemise tõttu. Eestis kuulub valge-toonekurg kaitstavate liikide III kategooriasse Toitumine. Valge toonekurg sööb kõike millest jõud üle käib ja mida on saada. Näiteks
jääkatte alt vabanemist. Randla (1976) andmeil asustavad meie kalakotkad oma pesaterritooriumid keskmiselt 22. aprilliks. Kuna ranne sõltub palju ilmastikuoludest, siis on täheldatud kalakotkaste pesapaika saabumisel märgatavaid erinevusi monel aastal on liigi isendid tagasi juba aprilli alguspäevil. Läbiränne on elavaim aprilli-mai vahetusel (Magi & Kaisel 1997). Põhjapoolseilt pesitsusaladelt lahkuvad kalakotkad augustis voi septembris. Huvitav on asjaolu, et märkimisväärne osa emalindudest lahkub pesitsusterritooriumilt 2-3 nädalat ülejäänud perekonnast varem, lennates esimesse talle teadaolevasse vahepeatusesse rännuks jõudu koguma. See toimub peale poegade lennuvõime saavutamist juuli lopus voi augusti alguses. Ka isalinnud, kelle pesitsemine ebaõnnestus, alustavad rannakut talvitusaladele margatavalt varem kui edukalt pesitsevad isendid. (Saurola 1996; Hake et al. 2001; Kjellen et al.. 2001). Esimese suve linnud (2 aastased) ei tule suveks tagasi oma
Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all. [1] TÄIENDAV INFO Liiginimi eesti Jäälind keeles Liiginimi ladina Alcedo atthis ispida L. 4 keeles Rahvapärasid Sinilind, jäärähn, sinisibu-tsirk, vahajalg. nimesid Kehamõõtmed Tiiva pikkus 7...8 cm, saba on lühike. Isaslinnud on emalindudest veidi suuremad. Kehamass Kehamass 27...38 g. Levik Eestis on levinud lokaalselt. Tavalisem on ta Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Maailmas levinud Euraasias alates Briti saartest ja Lõuna-Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapani saarteni ning Põhja-Aafrikas, Indo-Malaisia ja Indo-Austraalia saartel. Põhjapiir Euroopas 60. laiuskraadil. Arvukus Väiksearvuline.
annaabi.ee 
