Samuti pole ka vanemal linnul koguaeg nokk punane. Paaritumisajal muutub nokk erkpunaseks, talvel ja rände ajal on nokk pruunikam. Toitumine Põhitoiduks on igasugused kahepaiksed ja kalad, keda püüab meelsasti väikestest metsajõgedest ja kraavidest. Harvem kohtab saaki püüdmas järvede, kalatiikide, madalas mere ja niitude lähedal. Isalinnud võivad toitumiseks lennata 25km kaugusele pesast. Pesitsemine Must-toonekurg on rändlind. Isalinnud saabuvad enne emalinde ning korrastavad pesasid. Korras pesaga loodavad isased võita emaste poolehoiu. Pesa ehitamiseks valivad nad tugevate oksadega vana puu, kus läheduses asub varjuline ja madal veekogu. Ligipääs puule peaks olema ainult üheltpoolt. Peale paari moodustumist muneb emane 2-5 muna, vaheldumisi neid hautakse ligi viis nädalat. Peale koorumist jääb alati poegade juurde üks vanem. Kaitseb poegi ebasoodsate ilmastikutingimuste ja röövloomade eest. Poegadele tuuakse toiduks enamasti
Peoleo lend sarnaneb oma sügavate kaartega rähnide omale. Peoleo elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, lehtpuudega salukuusikud, suured pargid ning kuivad valgusrikkad männikud. Kuigi tegutseb peamiselt puude võrades, vajab oma tegevuspiirkonnas avarust ja valgusküllust. Maapinnale laskub ainult pesamaterjali või toidu järele. Lennates on osav ja püüab putukaid ka õhust. Pereelu. Tavaliselt jõuavad isalinnud kohale enne emalinde. Kuna peoleodel on isaslinde reeglina arvuliselt rohkem, siis emalindude saabudes hakatakse neid kuni paaride lõpliku moodustumiseni kiivalt jälitatama. Isalinnud peavad emaslindude poolehoiu saavutamiseks kohati ka väga ägedaid võitlusi. Kui paar on moodustunud, siis alustatakse pesa ehitusega. Suve ainukeses kurnas on 3 5 muna, keda hautakse keskmiselt kaks nädalat. Toidulaud. Peoleo põhitoiduks on putukad ja nende
annaabi.ee 
