Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"emakoloonia" - 3 õppematerjali

Bioloogia arvestus 8-kl
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Näited koppvetikas ­ kaks viburit kerasviburlane - välispinnal liikumiseks, silmtäpp valguse viburitega rakud. tajumiseks. Paljuneb eostega nööpnõelapeasuurune. ja suguliselt Vahevorm ühe- ja klorella ­ vibureid ei ole, hulkraksete vetikate vahel. paljuneb eostega. Paljuneb eostega - pleurokokk ­ vibureid ei ole, emakoloonia sees tekivad elab õhu käes, vees hukkub. tütarkolooniad. Paljuneb pooldudes. Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos 15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad ( rakkudes kloroplast): vesijuus ­ niitjas, kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt ­ eostega või ka sugurakkude ühinemise teel ­ suguliselt. keermikvetikas ­ ka niitvetikas, aga hõljub vees.

Bioloogia → Bioloogia
231 allalaadimist
Bioloogia arvestus 8 klass
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

liikumiseks, silmtäpp valguse viburitega rakud. tajumiseks. Paljuneb eostega nööpnõelapeasuurune. ja suguliselt Vahevorm ühe- ja klorella ­ vibureid ei ole, hulkraksete vetikate vahel. paljuneb eostega. Paljuneb eostega - pleurokokk ­ vibureid ei ole, emakoloonia sees tekivad elab õhu käes, vees hukkub. tütarkolooniad. Paljuneb pooldudes. Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-22-1.htm 15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad ( rakkudes kloroplast): vesijuus ­ niitjas, kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö
33
docx

Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)

31 Vassar 1975: 175 32 Võti 1996: 150 33 Võime 1993: 108 ehk mõnevõrra üllatav, et peale karistusaluste leidus Siberi eestlaste hulgas palju neid, kes siirdusid sinna küll ametivõimude õhutusel, kuid ikkagi omal vabal tahtel. Siberisse asunud eestlaste jaoks oli oluline 1804. aastal oletavasti Ingerimaalt väljasaadetud talupoegade poolt rajatud Rõzkovo küla, mis asub samanimelise järve ääres umbes 220 kilomeetrit Omskist loodes. Sellest sai mitme eesti küla emakoloonia, kuhu pärast väljasaatmist soodustavate määruste vastuvõtmist 1822. aastal hakkas tulema ka eestlasi34. 1845. aastal ilmunud tsaari ukaasi järgi tuli väljasaadetud luterlased koondada omaette küladesse, et nad võiksid rajada oma kogudusi. Rõzkovosse koondati väikesed süüalased, suuremad karistatavad aga Ida-Siberis asuvasse Minussinski piirkonda. Kuigi Rõzkovo küla laastas 1848. aastal tulekahju ja osa preestrid rändas mujale, suurenes

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun