2) Põhja-Eesti moreen- kollakashall, emakivimiks on lubjakivi 3) Lõuna-Eesti- punane, emakiviks liivakivi. Eestis räägitakse jää taandumisest. Jää ei taandu selle sõna otseses mõttes. Jää voolab kõrgemalt madalamale. Temperatuuriline tasakaalupunkt, kus jää sulab, nihkub põhjapoole, aga jää liigub alati allapoole. Eestis on oluliseks moreeniliigiks lokaalmoreen- jää liikudes osa kivimeid raputatakse lahti. Eesti puhul tõmmati osa kivimeid Põhja-Eestis emakivimist lahti, aga kaugele need ei jõudnud, sest jää sulas. Lokaalmoreen on raskesti eristatav emakivimist, aga ta on omadustelt erinev, sest seal liigub väga palju vett (oluline ehitajatele). Liustike liikumiskiirused on väga erinevad. Otstes hakkas toimuma akumulatsioon. Eestis on kuhjevormidest tuntud voored- jää liikumissuunalised pinnavormid, jää pealetulekupoolel järsem, teises otsas laugem. Võivad moodustada voorestikke. Vooredel võivad olla kruus-liivased tuumad.
Need kõik läbivad üpris keerulised muundumised ja muutused, mille tagajärjel orgaanilise aine uus vorm huumus. Huumuse kogunemisel ja reageerimisel lähtekivimiga moodustubki maakoore pindmine osa muld. Huumuse mõjutustes kivimitesse avaldub põhiline maakoore pindmise osa muutuses. Maakoort moodustavate kivimite pindmine osa on mulla lähtematerjaliks, elus ja surnud orgaaniline aine, sealhulgas huumus, aga mulla moodustamise käivitajaks ehk liikumapanevaks jõuks. Lähte ehk emakivimist pärinev mineraalosa on mullamassis suures ülekaalus. Mulda kivimitest eristavaks osaks on tema orgaaniline osa, üksnes mullale iseloomulik orgaaniline aine ja eeskätt huumus. Muld on iseseisev moodustis, mis tekib kivimile vaid orgaanilise aine (huumuse) olemasolul ja toimel. Muld ulatub sügavuseni, kus toimivad huumusained ning levivad taimejuured ja orgaanilised jäänuseid muutvad organismid. Üksikute juurte olemasolu lähtekivimis viitab mullatekke
annaabi.ee 
