Pinakate on meil peamine ehitusalus ja mulla lähtekivim ning oluline veereziimi ja vee keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ning ta on üks põhilisi tegureid, mis määrab maastike ja taimkatte kohaliku eripära. 2 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (mõnel juhul aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks ehk emakivimiks. Lähtekivim võtab otseselt osa mulla moodustumisest või avaldab kaudselt(peamiselt veereziimi kaudu) mõju mullatekkeprotsessile. Lätekivimi ülemine, mullatekke käigus moodustunud osa moodustab mulla. Kui mulla lähtekivim on päritolult, koostiselt ja omadustelt homogeenne, siis on tegemist ühekihilise lähtekivimiga, kui aga heteroheenne, siis kahe- või mitmekihilise lähtekivimiga.
Lumesulamispiir- ülevalpool seda on kuhjumine (jää kujunemine), sõltub nõlva ekspositsioonist (eriti lõunapool). Materjal, mida kantakse, on suur, teda on palju ta on eriteraline. Näiteks Eestis savi kuni rändrahnud. Moreen liigitatakse asukoha järgi: 1) põhimoreen 2) otsmoreen (enamus) Moreen on Eesti põhiline pinnakate ja seda on kolme tüüpi: 1) astangute ees, mererannikul- seda on vähe 2) Põhja-Eesti moreen- kollakashall, emakivimiks on lubjakivi 3) Lõuna-Eesti- punane, emakiviks liivakivi. Eestis räägitakse jää taandumisest. Jää ei taandu selle sõna otseses mõttes. Jää voolab kõrgemalt madalamale. Temperatuuriline tasakaalupunkt, kus jää sulab, nihkub põhjapoole, aga jää liigub alati allapoole. Eestis on oluliseks moreeniliigiks lokaalmoreen- jää liikudes osa kivimeid raputatakse lahti. Eesti puhul tõmmati osa kivimeid Põhja-Eestis emakivimist lahti, aga kaugele need ei jõudnud, sest jää sulas
annaabi.ee 
