kultuuritegelasi. Asendamatud olid kihelkonnakoolid külakoolmeistrite ettevalmistamisel ja ümbruskonna kultuurielu juhtimisel. Carl Robert Jakobsoni uued raamatud: Pöörde eesti koolikirjandusse tõid C.R.Jakobsoni ( 1841-1882) õpikud. 1867. aastal ilmus Peterburis tema " Uus Aabitsaraamat". Samal aastal ilmus veel külakoolidele " Kooli Lugemise raamatu" I jagu. Õpik oli kirjutatud lastepärases ja heas emakeeles. " Kooli Lugemise raamatu" kaudu tõrjuti emakeeletundidest välja vaimulik kirjandus ja katekismust sisaldavad aabits- lugemikud. Kihelkonnakooli vajadusi mõistis kõige paremini Jakobson. Juba järgmisel ja ülejärgmisel aastal pärast Liivimaa " Maakoolide õpetuse plaanide" ilmumist andis ta välja " Kooli Lugemise raamatu " II ja III jao. Teises jaos leiab laialdast käsitlemist eestlaste vabadusvõitlus ristirüütlite vastu ja kodulooline teema " Eesti kodumaa". Õpiku lisas esitati " Lühikene Eesti Grammatika"
Liivimaa kubermangus valakoolide ,petajaid valmistati ette kihelkonnakoolides ja eraldis ellsied seminare pikka aega ei olnud (esimene tartus 1873). 1839 Liivimaa läti osas Volmaris rajati õppeasutus, mis oli möeldud köstrite ja kihelkonnakoolide ettevalmistamisek, 10 aastat hiljem toodi see üle Valka. 1867- esimene Jakobsoni aabits/lugemik. See tõi pöörde eesti kooli ja rahvakirjanudses. Jakobson kasutas uut kirjaviisi, alates 1870ndatest muutus see õpikutes kasutamine üldiseks. Emakeeletundidest tõrjus jakobsoni õpik välja usukirjanduse. Eesti Kirjameeste Selts oli oluline õppekirjanduse väljajandja, ligi 50 erinevat trükist andis välja. Keskhariduskoolid- riiklikud kubermangugümnaasiumid tartus ja tallinnas. Ka tallinna Toomkool oli oluline keskhariduse kool. Oli ka rida erinevaid erakoole. Nt Hugo Treffneri erakool 1883 aastal sai alguse Tartus. Alguse soli saksa keelne keskhariduse kool ,venestusajal venekeelne, 1907 aatsal sai eragümnaasiumi õigused.
annaabi.ee 
