6. Analüüsi Uurali keelepuud (lk 54) ja vasta järgmistele küsimustele. (3p) a) Mis on handi keele kaks kõige lähemat sugulaskeelt? Ungari ja Obiugri. b) Millal kujunesid välja läänemeresoome keeled? u 2000 aastat tagasi. c) Millised keeled on skeemi põhjal kõige hiljem välja kujunenud? Niidumari, Mäemari, Ungari, Mansi. 7. Analüüsi lk 61 tabel 4 põhjal, milliste Uurali rahvaste juures on emakeeleoskus pigem kõrge ja milliste juures pigem madal. Millega võib emakeeleoskuse protsenti seletada? Abiks on teksti tabeli kõrval. (8p) Emakeeleoskus on pigem kõrge maride, vadjalaste, komide ja permikomide seas, madal on oskus handide, eenetsite, isurite, manside, nganassaanide seas. 8. Tutvu Uurali suhtlusportaaliga uralistica.com. Mis keeltes Uurali rahvad omavahel suhtlevad ja millest võiks olla tingitud selline keelevalik? (3p) Uurali rahvad suhtlevad omavahel vene keeles. Keelevalik on kindlasti tingitud sellest, et vene keelt
kollektiivse kultuurimälu kandja, laialdane omaalgatuslik ühistegevus ning kollektiivse rahvakultuuri vormide kujunemine rahva elulaadi orgaaniliseks osaks. Rahvusliku arengu olulisimaks eelduseks jäi emakeelne haridus. Emakeel on eesti vaimsuse põhiline kandja. Eesti kultuuris on toimunud tähelepanuväärselt kiire areng eesti talupojakultuurist euroopalikuks kirjakultuuriks. See on äärmiselt kohanemisvõimeline. Emakeeleoskuse kasvuga kirjakultuuri arenedes tõusis ka ümbritseva maailma ja seda seletavate tekstide mõistmise oskus, sest keel tekstina on vahend, midagi, mille abil mudeldada maailm. Keel väljendab mõtlemist, see on kultuuri piirväärtus. Eesti keel on eesti kultuuri mälu, sündmuste jada ja tõlgendus. Kõik väärtuslik, mis leidub kultuuris saab ju keelise väljenduse keelel on aktiivne roll tegelikkuse suhtes. Rikas ja arenenud keel on kõrge vaimsuse tunnistaja. Keele
annaabi.ee 
