· Ema ootab kolmikuid või nelikuid. · Platsenta asub emakaelas ja muudab vaginaalse sünnitamise võimatuks. · Laps on kõhus risti ja tema asendit ei saa muuta. · Beebi on sünnitusteede läbimiseks liiga suur. Erakorraline keisrilõige tehakse siis, kui: · Beebi südamelöögid aeglustuvad, sest ta ei tule tuhudega toime. · Emakakael ei avane või avaneb nii aeglaselt, et nii ema kui laps on juba kurnatud. · Platsenta hakkab emakaseinalt irduma ja tekib verejooksu oht. · Laps ei liigu sünnitusteedesse, sest vaagen on liiga väike ja laps ei pääse läbi. · Emaka lõhkemise oht. · Beebil on tekkinud hapnikunälg. Enamus keisrilõigetest sooritatakse mitte üldnarkoosis, vaid epiduriaaltuimestusega või spinaalanesteesias ehk seljasüstiga. Seljasüst tehakse ühe süstlatorkega alaselga. See mõjub kiiresti, annab tugeva tuimestuse ning kaob umbes 5-6 tunniga, vaigistades valu ka pärast operatsiooni
· Kromosoomide arv on haploidne (2x vähem) · Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe · Ainevahetus alla surutud · Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised (ei jagune) · Kõrgelt diferentseeritud rakud 4. Viljastumine Kollakeha munasarjades toodab suguhormoone: östrogeen ja progesteroon, takistavad uues munaraku tekkimist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, kui viljastamist ei toimu menstruatsioon (limaskesta eemaldumine emakaseinalt). Menstruaaltsükkel, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutus veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Rasestumise vältimiseks kasutatakse keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Füsioloogiline meetod menstruaaltsükli täpne tundmine. Viljastumine: Kehaväline: selgrootud, kalad · Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik · Hävivad sugurakud üsna kiiresti
emakakaelast munajuhasse, kus ampullis ootab munarakk. Munajuha ampull on koht, kus munarakk ja sperm kohtuvad. Termotaksis – ampulli ja ülejäänud munajuha vahel on termperatuuri vahe, ampull on soojem ja spermid liiguvad sinna poole. Kemotaksis – progrestroon on atrandandiks, spermid liiguvad isthmuse poole. Isthmuse piirkonnas peavad spermid seonduma munajuha seinaga, et saaks toimuda kapatsitatsioon. Kapatsitatsioon muudab spermi viljastamisvõimeliseks, see vabaneb emakaseinalt ja jõuab taksiste abil munarakuni. 300 miljonist spermist jõuab viljastumise kohta 200. Sperm läbib munarakku ümbritsevad barjäärid, toimub akrosomaalreaktsioon ja membraanide sulandumine. Munajuha kitsuse kaudu suunatakse viljastatud munarakk emakasse. Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Kapatsitatsioon muudab spermid viljastamisvõimeliseks. Kapatsitatsioonil spermid kaotavad ensüüme inhibeerivad ning membraane stabiliseerivad valgud ja süsivesikud. Spermi sisemus
annaabi.ee 
