Asend ja kinnitumine: Paikneb munasarjakinnitist lateraalselt olevas serooskesta kurrus (munajuhakinnitis; mesosalpinx). Emakas (uterus) Funkts: Spermide vastuvõtmine, nende ajutine depoo Toimetab neid edasi munajuhasse Viljastunud munaraku arengu- ja kasvukoht Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne pind (facies: dorsalis et ventralis) Vasak ja parem emakaSERV ( margo uteri: dexter et sinister) sellega seostub emakakinniti(mesometrium) Vasak ja parem emakaSARV (cornu uteri: sinistrum et dextrum) Eristatakse emakakinnitmist ja vabaserva (nagu munasarjal) Emakakeha (corpus uteri) emakasarvede ja –kaela vahel Emakakael (cervix uteri) emakakehast kitsam, tihkem, paksuseinaline moodustis, talitleb sfinkterina Jaguneb tupe-eesseks (portio prevaginalis) ja tupeosaks (portio vaginalis). Seda läbib emakakaelakanal (canalis cervicis uteri), millel on
isassuguelundite hulka ka munandikott ja eesnahk. Munandites valmivad seemnerakud, munandimanuses toimub nende lõplik küpsemine ning säilitamine, seemnejuhad koos kusitiga juhivad neid välja ning lisasugunäärmed moodustavad seemnevedelikku. Peenis on paaritusorganiks ning munandikott ehk skrootum kaitseb munandeid ja vastutab termoregulatsiooni eest. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil. 40. Emassuguorganid Emassuguorganiteks on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakasarv ning emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ning häbe. Munasarjad produtseerivad munarakke ning inda põhjustavaid hormoone. Munajuhade ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ning nende teepealne toitmine. Munajuhades toimub ka munaraku viljastumine e. fertilisatsioon – munarakk ühineb seemnerakuga. Loode areneb emakas ning ülejäänud torujad emassuguorganid on sünnitusteedeks ja paaritusorganiteks.
annaabi.ee 
