kattev õhuke , sile kelme ,mis koosneb sidekoest ja ühekihilisest lameepiteelist , kus rakuvaheainet vähe. Tupe osas muutub ühekihiline silinderepiteel mitmekihiliseks lameepiteeliks. On sarvestumata ja täidab kaitse ja barjäärifunktsiooni. Emakas Emakalaiside emakakael munasarjad munajuha tupp Emakaõõnt vooderdab silinderepiteel kude- sekreteerib lima. Silelihaskude (silelihasrakud) tagab emaka töö Sidekude-veri erütrotsüüdid, leukotsüüdid, trombotsüüdid Sidekude limaskesta all – skretoorsed ja ripsrakud Ripsepiteel -
- 8x4x2 cm - Douglase õõnt punkteeritakse tupe ülaosa tagaseina kaudu - mass 50 g Sidemed - paikneb kusepõie ja pärasoole vahel Ligamentum latum uteri – emakalaiside Pinnad ja servad - kõhukelme duplikatsioon - facies vesicalis – suunatud ette alla (kusepõie poole) - kulgeb emaka servadelt vaagna külgseinale - facies intestinalis – suunatud taha üles (soolte poole) - 3 osa: - margo sinister et dexter – emakalaisideme lähtekohaks mesosalpinx – munajuhast mesovarium’ini
moodustub väike taskutaoline süvend - kusepõie-emaka õõnestis. Emaka ja pärasoole vahele tekib naise kõhukelmeõõne sügavaim sopis see on pärasoole-emaka õõnestis ehk Douglasi õõs ( excavatio retrouterina seu Douglasi ). Emaka müomeetriumi ja perimeetriumi vahel, peamiselt emaka servade kohal, on side- ja rasvkoest parameetrium ( parametrium ). Emaka normaalse asendi säilitamise tagavad vaagnapõhja lihased ja selle sidekirmed ning kolm paari sidemeid. Emakalaiside katab emaka kusepõismist ja soolmist pinda ning läheb tema külgedelt üle väikevaagna seintele. Selle sideme ülaosas paikneb munajuha, tagumise lestme külge on fikseeritud oma kinnitiga munasari. Emakaümarside on nööritaoline, Tartu Tervishoiu Kõrgkool 12 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest