Lihaskest koosneb sisemisest ring- ja välimisest pikikihist (silelihaskoeline). Serooskest on osa kõhukelmest ja moodustab emakalaisideme. EMAKAS uterus Emakas on pirnikujuline lihaseline õõneselund väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel, kus toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse. Emaka ülemist laiemat osa nim. emakapõhjaks, keskmist osa - emakakehaks ja alumist osa - emakakaelaks. Emakakitsus on ~1 cm pikkune kitsas ühendusosa emakakeha - ja kaela vahel. Keha sees on pilutaoline emakaõõs, mis läheb üle emakakaelakanaliks ja avaneb emakasuudmega tuppe. Emakakeha on emakakaela suhtes ettepoole avatud nurga all, mida nimetatakse emaka ettepaine. Emakaõõs on frontaallõikes kolmnurgakujuline; ülemistesse nurkadesse avanevad munajuhade suudmed, alumises osas läheb emakaõõne kitsenev osa üle emakakaelakanaliks ja kanal avaneb emakasuudmena.
viimane menstruatsioon (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Emakas (uterus) asub kusepõie ja pärasoole vahel ja kujutab endast u 7 cm pikkust, 4 cm laiust ja 2 cm paksust pirnikujulist õõneslihast, mis asub vaagnapõhja lihastiku kohal. Emakas koosneb mitmest osast: emakakeha (corpus uteri); kuplikujuline ülaosa (fundus uteri), millesse kahelt poolt tulevad munajuhad; peen alaosa, mida nimetatakse emakakaelaks (collum või cervix uteri). Viimane ulatub ülalt tupesse (portio uteri). Emakakaela kanalit piiravad sisene ja väline emakasuue. Hormoonide mõjul pakseneb emakasisene limaskest, millele kinnitub viljastunud munarakk. Kui viljastamist ei toimu, oli see meede asjatu ja vastne kude heidetakse koos mõõduka verejooksuga läbi tupe välja (menstruatsioon), kusjuures fermendid takistavad vere hüübimist. Raseduse korral
annaabi.ee 
