uuringu tundlikkust. Meestel eelistatakse varahommikust uriini (vähemalt 10 ml). Materjali võib võtta ka silmast, liigeseõõnest, ninaneelust (väikelastel), pärasoolest. Materjali võtmisel emakakaelast: • võtta materjali viimasena pärast teisi analüüse; • eemaldada ühe tampooniga emakakaelakanalist lima; • spetsiaalset tampooni või harjakest (viimast ei tohi kasutada rasedatel) viia 1–2 cm sügavusele emakakaelakanalisse, roteerida mitu korda 10–30 sek jooksul mööda kanali sisepinda küllaldase 44 survega, et saada tampooni külge rakke (klamüüdia on rakusisene); harjakese kasutamisel viia see emakakaelakanalisse, jätta sinna 2–3 sekundiks ja teha täisring; Materjali võtmisel ureetrast: • võtta materjal vähemalt 2 t pärast urineerimist; • võtta materjali viimasena pärast teisi analüüse;
Tupe funktsioonis kopulatsiooni- e. paaritumisorganina etendab olulist osa tupe lihaskesta motoorika. Suguühte kõrgpunktis tekkiva ristluu-emaka sidemete ja retraktorlihaste tunduva lühenemisega kaasneb tupe tagumise võlvi süvenemine, mis kindlustab mehe seemnevedeliku jäägitu mahutamise. Mõnel naisel võib tagumine tupevõlv orgasmis mahutada kuni 100ml vedelikku. Tupe lihaskesta spontaansed e. iseeneslikud kokkutõmbed takistavad seemnevedeliku väljavalgumist, surudes seda emakakaelakanalisse. Tähtis koht tupe funktsioonides on kaitsefunktsioonil. Terve naise tupesekreedis leidub rohkesti piimhappekepikesi, mille poolt glükogeenist toodetav piimhape muudab tupesekreedi reaktsiooni tugevalt happeliseks (pH 3,8-4,2). Keskkonna happelisus on patogeensetele e. haigusttekitavatele mikroobidele hävitav ja takistab nende tungimist naise suguteedesse. Tupesekreedi happesus on pärast ovulatsiooni kõige kõrgem, ovulatsiooni ajal veidi langenud (pH 4,5-5,8).
annaabi.ee 
