EMAKAS uterus Emakas on pirnikujuline lihaseline õõneselund väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel, kus toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse. Emaka ülemist laiemat osa nim. emakapõhjaks, keskmist osa - emakakehaks ja alumist osa - emakakaelaks. Emakakitsus on ~1 cm pikkune kitsas ühendusosa emakakeha - ja kaela vahel. Keha sees on pilutaoline emakaõõs, mis läheb üle emakakaelakanaliks ja avaneb emakasuudmega tuppe. Emakakeha on emakakaela suhtes ettepoole avatud nurga all, mida nimetatakse emaka ettepaine. Emakaõõs on frontaallõikes kolmnurgakujuline; ülemistesse nurkadesse avanevad munajuhade suudmed, alumises osas läheb emakaõõne kitsenev osa üle emakakaelakanaliks ja kanal avaneb emakasuudmena. Emaka sein on 1-2,5 cm paksune ja koosneb kolmest kestast:
Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri). Munajuhade suubumiskohtasid nimetatakse emakanurkadeks. Emakakitsus on umbes 1cm pikkune ühendusala emakakeha ja emakakaela vahel. Emakakael moodustab emaka pikkusest 1/3 ning jaguneb tupeüliseks osaks ja tupeosaks. Emakaõõs on kolmnurkse kujuga, tema ülemistes nurkades on munajuhade emakapoolsed avavused ning alumine tipp läheb üle emakakaelakanaliks. Emakas on lihaseline elund. Tema sein on 1-1,25 cm paksune ning koosneb serooskestast, lihaskestast ning limaskestast. Emaka serooskest e. perimeetrium on kõhukelme vistseraalse lestme osa. Serooskesta üleminek vaagnaõõne külgseinalt emakale toimub emakalaisidemena, milles kulgevad emaka veresooned ja närvid ja mida seetõttu nimetatakse ka emakakinnistiks. Kõhuõõne eesmist seina vooderdav kõhukelme laskub väikevaagnasse, katab
annaabi.ee 
