Talvitumise lõpul võib see moodustada pea pool mesilase kaalust. Organismis elutegevuse tulemusena moodustunud kusihape ja soolad eritatakse kehast Malpighi soonte kaudu. (Übi, 2000) Mesilasi on kolme erineva kehakujuga: · Mesilasema on munemisperioodil 18-25 mm pikk ning kaalub 250-280 mg. Ta suudab ööpäevas muneda maksimaalselt 1500-2000 muna. Hooaja jooksul muneb ema kuni 200 000 muna. Mesilasema on peres ainuke täielikult väljaarenenud emaisend. Ema pikk tagakeha ulatub tiibade alt välja, tal on lühem iminokk ning pikemad tagajalad. Ema kasutab munetina astelt. Tema elueaks võib olla kuni 5 aastat. · Töömesilane on väljaarenemata suguelunditega emane ning nad moodustavad perest põhiosa. Nende pikkus on 12-15 mm ning kaal 90- 110 mg. Munema hakanud töömesilasi nimetatakse vääremadeks ning nende munadest sünnivad suguvõimetud kääbuslased. Vääremad
Enamiku polaarvöötmete külmades meredes ja süvameres elunevate liikide emased isendid kannavad aga arenevaid looteid ja isegi juba väljakujunenud noori meritähti oma kehal niikaua, kuni nad saavad oma noorloomi kaasas kõik antarktika meresid asustavad meritähed, sõltumata sellest, millisesse seltsi nad kuuluvad. (1) Pikkade ja painduvate kiirtega meritähed ogatäheliste ja haareltäheliste seltsides kannavad noorloomi enamasti järgmisel viisil. Emaisend toetub kiirte otstega merepõhjale ning painutab kiirte alused ja ketta nii, et tekib kellukasarnane moodustis, mille sees on suu. Selle kelluka õõnes paiknevadki meritähe arenevad noorjärgud, kes on kokku liidetud ühise väädiga, mille külge igaüks neist oma suuosaga kinnitub. Kogu lõimetishoolduse kestle emasel meritähel arenevad noorloomad ema mao eesosa erilistes paunakujulistes jätketes. (1)
annaabi.ee 
