Esmalt tundus, et Rooma rauaajal oli sotsiaalne võrdsustumine, sest mitu inimest on maetud ühte tarandkalmesse. Hiljem aga jõuti järeldusele, et tarandkalmetesse maeti ühiskonna eliit. Kalmeleiud on enamjaolt ehted ringid, rombid, nelinurgad · Ehted Sõled just siis hakkavad levima sõled Kaelavõrud 1,9 kg Peitleiud Alulinna peitleid on (eriti ketassõled), palju oli kasutusel kaaluvad kõige parem: umbes 100-esemeline emailkaunistustega hoburaudsõlgi. pasunkaelavõrud leid Alulinna pühast paigast, nii Eestist on praegu leitud 16, kokku arvatavasti Rooma rauaaegseid kui hilisemaid. maailmas 25 (enamik Põhjamaadest) rituaalses kasutuses Kasutati üle 1000 aasta pühapaigana N 10.12.09-1 Keskmine rauaaeg (keskaeg, rahvasterännu- ja eelviikingiaeg) 4., 5., 6. saj; II pool 7.-8. saj (erinevaid mõisteid: merovingi aeg jm) · Dateerimised - Rahvasterännu algus (al 2. saj), 395
Ripatsite peal domineerivad geomeetrilised figuurid: ringid, rombid, kuu, päike ja muu selline. Rooma aja märk on sõlgede ilmumine. Sõlg on nii rõivakinnitaja kui ka ehe. Igal sõlel on võib-olla oma lugu olemas. Arheoloogid on neile ka nimesid pannud. Ketassõled on omaette sõlerühm. On ring, mis kindlasti meenutab päikest. Hoburaudsõlgi on teada vaid 25, millest 15 on leitud Eestist, 6 Roostsist, 3 Soomest ja 1 Dnepri jõe keskjooksualalt. Emailkaunistustega ehteid on põhiliselt Rooma rauaajast. Hiljem neid ei olnud. Võib- olla sellepärast, et toormaterjali ei olnud eriti ja siis läks selle tegemise oskus kaduma. Kaelavõrud on huvitavad sellepärast, et neid on avastatud täiesti omaette leidudena, nad on nagu peitvara. Kõige enam on tulnud neid välja Ida-Virumaalt Liimalast 1918. Sealt leiti ärapeidetuna 16 kaelavõru. Teine suur leid tuli Must??? külast, kust leiti ka mitmeid võrusid. Tekib küsimus, miks on kaelavõrusid peidetud
annaabi.ee 
