mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono- ja disahhariide. Süljel on tugev neutraliseerimisvõime, mistõttu 1 - 1,5 tundi pärast happelise toidu söömist taastub sülje pH neutraalpiiri (6,8 - 7,2) läheduses. Kui hambakatus suureneb happelisus ning pH happelisus langeb alla 5,5, võib katuga kontaktis olevas hambaemailis alata demineralisatsiooniprotsess. Emailipinnalt hakkavad eralduma kaltsiumi-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. Hambale tekib kriitjasvalge laik, kuid alguses on emailipind veel terve. Neutraalse keskkonna taastumisel (pH 6,0 ja rohkem) algab remineralisatsiooniprotsess, mille käigus 2-3 tunni jooksul kaltsiumi-, fosfaadi ja hüdroksiidioonid pöörduvad taas hambaemaili ja tugevdavad seda. Olulised on hambaemaili struktuuri individuaalsed iseärasused, mis kujunevad hammaste arengu perioodil. Kui ebatäiuslikule struktuurile lisanduvad sülje happelisus, mikroorganismid ja vale toitumine, kujuneb karioosne protsess kiiremini.
Hamba moodustavad spetsifiilsed koed: email, dentiin, tsement, hambapulp Krooni kõrguse järgi eristatakse kahte tüüpi hambaid: madalakroonilised e brahhüdontsed hambad ja kõrgekroonilised e hüpsodontsed hambad Madakakroonilistel hammastel katab email dentiini ainult hambakrooni osas, hambajuure piirkonnas katab dentiini tsement – kõrgekroonilistel hammastel on emailipind kaetud pealt tsemendiga Koed on hambajuurepiirkonnas ümbritsetud periodondi e hambajuureümbrisega – selle abil hambad kinnituvad hambaalveooli Hamba emaili toodavad enameloblastid – organismi kõige tugevam kude Email koosneb emailiprismadest ja interprismaatilisest substantsist Enameloblastid on kõrged, prismaatilise kujuga rakud ja iga enameloblast moodustab ühe emailiprisma, seda ümbritseb prismamembraan