Kõige varasem peaks olema tehtud u 35 000 a tagasi. Nendel kujudel on rõhutatud naise keskkosa ja sootunnuseid väga lopsakates vormides. Pea on enamasti otsas aga detailideta ja lohakas. Jalad ja käed lõppevad enamasti poolest säärest ära. Neid on tõlgendatud kui naise ideaalkuju, kuna toidu saamine ei olnud lihtne, hinnati pakse kõrgelt. Pigem võib olla last ootavate naistega, tõenäoliselt võib neil olla väga tähtis ja oluline religioosne tähendus. Emadusse suhtuti suure tähelepanu ja austusega. Sel ajal mil olid mehed jahil, hoolitsesid naised järglaste eest ja otsisid igapäevast toitu (puuvilju jms), hoolitsesid ka kogu laagriplatsi elu eest. Naised õppisid tänu sellele tundma taimi, nende erinevaid omadusi ja kuna nad oskasid ravitseda, kasvas ka lugupidamine naise vastu. Tõenäoliselt viidi kujuga nii riitusi läbi, et ta oli käes, selle pärast ei olegi jalgu (?).
Emad püüavad läbi käia 72 sünnituskogemust aina uuesti. Nad käivad läbi selle kogemusega kaasnevad mõtted ja elumuutused, mis moodustavadki selle mõistetava ja valitsetava terviku. Hämarat meenutust omavad emad võivad aastaid teha seda tööd. Sünnitus on raseduse ja lapse ootamise täitumine. Sünnituskogemust mõjutab see, kuidas ema on suutnud kasvada emadusse. Sünnituskogemuses peegeldub ema ja lapse vaheline suhe. Hea kogemusega emal on suuremad võimalused luua lapsesse positiivne ja terviklik suhe, toetada lapse terviklikku arengut. Sünnituskogemust mõjutab ka valmistumine sünnituseks, näiteks perekooli kaudu. Sünnituses tehtavatel tegevustel, isa lähedalolekul ja töötajate tegevusel on mõju ema kogemustele. Sünnitamist on püütud
annaabi.ee 
