· Sissejuhatus · Infovajadus ja päring · Infoallikad · Viiteinfoallikad · Infootsing · Infoallikate hindamine · Info kasutamise reeglid KOKKUVÕTE · Tulemuslik informatsiooni otsing nõuab üha enam teadmisi ja oskusi infole juurdepääsu vahenditest ja viisidest · Teadmised ja oskused infokirjaoskuse vallas sisaldavad terve rea omavahel seotuid toiminguid infovajaduse äratundmisest kuni info kasutamiseni KASUTATUD KIRJANDUS · V, Sirje. U, Anne. K, Anneli. U, Elviine. Sissejuhatus infokirjaoskusesse. Eesti e-Ülikooli minikursus. allikas: http://www.hot.ee/werro24/, kasutamise kuupäev: 27.09.2016 · Virkus S.(2009) Info hankimise ja otsinguprotsess. Tallinna Ülikool. allikas: https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%2 0hankimise%20ja%20otsinguprotsessi%20uurimisest/infokir jaoskuse_uurimise_arengust.html , kasutamise kuupäev: 29.09.2016
juhatamisest loobuma, siis jätkas seda Liisa Oviir. Ta osales aktiivselt Nurtu perenaiste seltsis ja mujal. Ka tema töötas siin pikka aega, 23 aastat ja viidi 1949. aastal Piirsalu algkooli juhatajaks. Seega tuleb üht pikka perioodi aastast 1888-1949, seega tervelt 60 aastat, täie õigusega Nurtu koolielus, pidada Oviiride ajastuks. See aeg aga on Nurtu rahva elus ja ajaloos olnud küllalt elamuste- ja teguderohke. Peale Al. Emmo lahkumist 1928. aastal tuli uueks algkooli juhatajaks Elviine Heinamaa. Ta oli ülikooliharidusega matemaatikaõpetaja. Töötas Nurtus kolm aastat. Siit edasi kuni 1940. aastani töötab Liisa Oviir üksinda. Ta on vahepeal abiellunud ja saanud uueks perekonnanimeks Voore. Kui hakkas kehtima 6-klassiline koolikohustus, avatakse ka Nurtus viies klass ja esimesse klassi võetakse õpilasi üle aasta, see periood ei kesta aga kaua ja Nurtu kool jääb ikkagi neljaklassiliseks kooliks. Nurtu kooli 1931. a lõpetajad 1944
Tarmo Tederi arvates on raamatu sündmustik loiuvõitu kuid realistlikus võtmes ning kerib lahti raskes, kitsas ja hirmutavas ajas. Raamatus antakse sõjaajaga paralleelselt tagasivaateid ka tsaari- ja iseseisvusaega. Autorile meenub selle autobiograafilise romaani adekvaatse paralleelina Mats Traadi ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga". Tarmo Tederi arvates ajab ,,Majad jõe ääres" korraga mitme inimese memuaarset asja, jutustades nii Elviine, Aleksandri, Elfriide kui ka Eeriku mälestustest. 21 7. Tarmo Tederi arvamus Erik Tohvri raamatust ,,Kollaste lehtede aegu" Tarmo Teder arvab, et see maa- ja linnaelu teemadel probleemitsev romaan genereerib positiivset eluvaimu. Raamat räägib pensionipõlves maale kolivast paarist, kelle kaks poega õpivad ülikoolis, ega kavatse mõelda talupidamisele. Tederi arvates loovad raamatu põgusa taustaga kontuursed karakterid piisavalt intriige ning aeglaselt 21 http://www
Sellepärast oli laagrirežiim veidi inimlikum. Vangivalvuriteks olid mobiliseeritud eestlased, kes ei suhtunud vangidesse vaenulikult. Kui juudid käisid metsas puid langetamas, siis lubati neil külastada ümberkaudseid talusid. Seal leidus inimesi, kes püüdsid 87 aidata vähese lisatoidu või inimliku sõnaga. Üks neist oli Elviine Hinsberg. Ta on rääkinud, et mitu tuttavat juuditari käisid tal sageli köögis söömas. Aga ükskord jäid nad vahele, ilmselt oli keegi kaevanud. Tüdrukud lasid õnneks jalga, Elviine ise arreteeriti ja istus vangis sõja lõpuni. Elhonen Saks, Kes on juudid ja mis on holocaust?, Tallinn:SILD, 2003, lk 153. Jägala laagris
annaabi.ee 
