haakuv kogu ülejäänud Eesti ajaluulega, palju ülekohatud hävingut, ja kaose pilte, mis on seotud lõppenud sõjaga, stiililt on luule appihüüdev ja moralisseriv. c) Kõrgperiood 1927 ,,Hääl varjust", 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast", 1929 ,, Õnnevarjutus", 1930 ,,Lageda taeva all", 1935 ,,Kivi südamelt", 1942 ,,Mureliku suuga". 1954 ,,Sädemed tuhas", 1963 ,,Ääremail" - ,,Hääl varjust" kajastab elu tumepoolt, inimeste eluviletsust. Uus joon luules on lausa unetuseni viiv närvipinge. 7) Henrik Visnapuu elu ja looming Henrik Visnapuu 1890-1951. Sündus 2. jaanuaril 1890 helme kihalkonnas Sulase perese. 1907 sai temast algkooli õpetaja. Õppis Tartu Gümnaasiumis, lõpetas 1916. Astsus Tartu Ülikooli keeleteaduskonda. Vabakuulaja Berliini Ülikoolis. Kuulus rühmitusse ,,Siuru". 1917 sai temast vabakutseline luuletaja. Emigreerus sõjakeerises, veetis paar aastat Euroopas. 1940 läks Ameerikasse, suri Ameerikas 3
· kujutamislaad rahulik · peen huumor, vahel traagiline 1900 ,,Kilgivere Kustas" karsklusteemaline 1901 ,,Kuresaare vanad" ehk ,,Mäetaguse vanad" esimene läbimurre Päetegelane käbe eit ning laisk taat. 1902 ,,Kaks paari ja üksainus" Kahe moonakapere elu kujutamine (mõisatöötajad e. moonakad). Nende vahet käis vallasant Taidi Laidi. Laia peres olid lapsed ja nad olid vaesed. Pered vaidlesid üksteisega. Autor näitab eluviletsust. Lõpus saab lasteta pere mõisast ära ja kutsub Taidi Laidi kaasa ning selle peale saab Laia pere vihaseks. 1903 ,,Vanad ja noored" Kahe põlvkonna mõttetu vaen. Juhtohjad algul vanade käes, aga tütar abiellus Kaarliga ja talu anti noorte kätte. Vanad ründasid noori, kuna kartsid, et neid süüakse välja. Talu läks põlema ning noored elasid pärast seda koos väikse lapsega kuuris ja vanad said elukoha külla vanad võtsid ka noorte viimase
annaabi.ee 
