põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega. ● Aktiivne põlluharimine on oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. ● (NH3) heitkogus põhjustab väetiste kulu kasvu ja lisakulutusi põllumajandusse. ● Kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides Kasutatud kirjandus ● http://www.bioneer.ee/eluvii s/tarbimine/aid-8294/Aia-ja- metsasaaduste-s%C3%A4ilitam sviisid- ● http://endla.joosu.ee/index. php?id=7.6 Lõpp ● Tänan kuulamast
Allar Kadai ELUPAI K · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on paremad küttimistingimused · Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. · Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Allar Kadai ELUVII S · Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. · Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. · Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves. · Hunt on monogaamne loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos
Põldude tolmutamine naatriumsilikofluoriidiga on katsetes andnud vastukäivaid tulemusi.Ilusatel soojadel ilmadel võib põllutolmutamine anda tulemusi. Danadim 40 EC Toimeaine: dimetoaat 400 g/l Danadim 40EC on kontaktse ja süsteemse toimega insektitsiid ja akaritsiid. Preparaadi toime ja efektiivsus kestab 15-20 päeva pärast pritsimist. Toimeaine imendub taimedesse lehtede, varte ja juurte kaudu ja liigub juhtkudesid mööda üles taime tipuni. Sellisel viisil hävitatakse ka varjatud eluvii siga ja raskesti tõrjutavaid taimekahjureid. Kordus– 1 Kulunorm - 0,6 l/ha Hind – 9 eur/l 2015 Eesti Maaülikool Proteus OD 110 Toimeained: 100 g tiaklopriid – süsteemne toimeaine, mõjub putukatele läbi seedetrakti, mõju kestab vähemalt 3 nädalat. 10 g/l deltametriin – kontaktne toimeaine, toimib kahjurite vastu läbi kehapinna koheselt pärast pritsimist.
Ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid kahepaiksetel. Moondega arengu võrdlus otsese arenguga. Kahepaiksete tähtsus. Roomajate välisehituse sõltuvus nende elupaigast. Toidu hankimise meetodid. Liikumisviisid vees ja maismaal. Kehasisese viljastumise võrdlus kehavälisega. Roomajate talvitumine. Pal- junemise ja arengu sõltuvus kõigusoojasusest. Roomajate tähtsus. Lindude välisehituse, luustiku ja hingamiselundkonna kohastumused seoses lennulise eluvii- siga. Noka ja seedelundkonna ehituse eripära sõltuvalt toidust. Kohastumused liikumiseks õhus, vees ja maapinnal. Kehatemperatuuri reguleerimise eripära püsisoojastel loomadel õhk- ja vesikeskkonnas. Juhtivad meeled sõltuvalt lindude eluviisist. Kehasisese viljastumise eeli- sed ja puudused võrreldes kehavälisega. Paljunemine ja areng pesahoidjatel ja pesahülgajatel. Lindude ränded. Lindude tähtsus. 2
annaabi.ee 
