seisneb ibe- ning saviosakeste ümberpaiknemises ning seetõttu moodustubki mullaprofiili alumises osas pruuni värvuseg ja savi poolest rikastunud sisseuhtehorisont (Bt). Prrun sisseuhtehorisont on andnud nendele muldadele ka nimetuse pruunmullad. Savi-, ibe-, ja tolmuosakeste osalise eemaldumise tõttu muutub huumus- ja sisseuhtehorisontide vahel asuv kith heledamaks, mis ongi olulisemaks diagnostiliseks tunnuseks eluviaalse horisondi eraldumisel Tänu lähtekivimite mineraalsele mitmekesisusele, mulla üldisele bioloogilisele aktiivsusele ja karbonatsusele on ka nende kamardumine intensiivne ning tekkiv huumuskatate selgelt endogeense iseloomuga. Viimane tähendab seda, et valdav osa mulla orgaanilisest ainest paikneb huumushorisondis [2 lk 31-32]. Kasutatud kirjandus 1. Eesti loodus. (1995.)/A.Raukas. Tallinn 2. Eesti muldade lühiiseloomustus I.Normaalsed mineraalmullad..(1999)/Kõlli.R, Lemetti.I. Tartu 3
On alaliselt (ka keskmiselt) liigniisked e. märjad mullad, reljeefi madalamate osadel pHKCl üle 5,6 Pealmiseks kihiks AT, metsas OT, ka T < 10 cm Allpool tugevasti gleistunud G (sinakas-, rohekashall, roostetäpid, hallid toonid) Leetjad gleimullad - GI Eestis 27,7%, haritaval maal 16,9%, metsamaadel 30% On eluviaalse profiiliga, kuid leetumistunnusteta Pooled G0 ja G(0), 1/3 GI Metsas 1/3 LG ja LkG Tüüpprofiil: (O, T)ATEBtGCG Gk ja Gh 1,5% Küllastumata gleimullad G(I) Paepealsed gleimullad Gh Diferentseerumata profiil:
annaabi.ee 
