Õhtupoolik on Levinile piinarikas, kuna Kitty sõbratar Nordston paljastab talle dekolteed. Nordstoni kujutatakse pinnapealsena. Ta kritiseeris maaelu, nimetades seda igavaks ja nüristavaks. Levin peab õhtut veetma ka Vronskiga. Ta ütleb, et pole ime, et Kitty eelistab nii kena ja tänuväärt ohvitseri. 13.peatükk Vronski elulugu. Ta polnud perekonnaelu. Ta ema oli kuulus aristokraat ja nende suhted olid sunnitud ja ebaloomulikud. Vronski ei tunnusta ema eluvalikuid ja teda häirib ema äkiline välja ilmumine. Vronski ei paista mõistvat oma suhteid Kittyga. Ta ei näe, et võib afääridega kergelt Kitty tundeid haavata. Vronski hakkab linna ööelust tüdinema. 14.peatükk Oodatakse Anna tulekut. Stiiva arvab, et Dolly õde suudab ta abielu aidata. 15.peatükk Vronski kohtub Annaga rongijaamas. Anna ja Vronski ema olid koos reisinud. Vronski on koheselt Annasr vaimustatud. Ta märkab Annast kiirgavat sisemist valgust. 16
· Õpiraskused, sest pidevalt oma ohvriksolemise probleemiga hõivatud olles ei suudeta keskenduda ning see võib viia ka kooliskäimisest keeldumiseni. Kui õigeaegse sekkumisega ei suudeta suunata last tagasi õigele teele, võivad lapse seksuaalsest väärkohtlemisest tulenevad probleemid koolis ja teistes sotsiaalsetes suhetes kaasa tulla täiskasvanuikka, mõjutades tema eluvalikuid ning edasist saatust. Kokkuvõte ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni artiklis 34 öeldakse, et osalisriigid kohustuvad kaitsma last igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ahistamise eest. Selleks võtavad osalisriigid tarvitusele vastavad riiklikud, kahe- ja mitmepoolsed abinõud vältimaks lapse ahvatlemist või sundimist osalema ükskõik millises ebaseaduslikus seksuaaltegevuses,
Õigus ja õiglus juhivad alusprintsiipidena inimese, riikide käitumist, tegutsemisi. Inimene peaks omama eetilisi, maailmaga korrelatsioonis olevaid printsiipe, mille üks kuju on Piiblis, nn. kümme käsku. Need on laiemad eetilised printsiibid, mis on inimesel loomupäraselt sees või 7 peaksid olema, mis kutsuvad, mitte ei kohusta, vaid just kutsuvad inimest käituma õigesti, tegema õigeid eluvalikuid. Kuidas me õiglust, õiglustunnet inimeses määratleme? Inimesele on antud teada, et ta ei tohi varastada, aga inimene mõtleb, ma tahan, sest sel teisel on nii palju, mul pole midagi, ja õiglustunde õigustusel võib ta käsku murda. Natukene meelevaldselt võiks öelda nii, et õigus toimib teadvuse, mõistuse vallas, on selle poolt hallatud ja vallatud, kontrollitud, käsutatud ja kasutatud. Aga õiglus tunnetusprintsiibina liigub rohkem inimese mitteteadvuse sügavustes, tungitasandil
väljendusvabaduse toetamine ja selles osalemine, inimeste usaldamine ning püüd eneseväljendusele kui väärtused on Eesti inimese jaoks suhteliselt tagasihoidlikud. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega jäävad Eestist selles osas tahapoole vaid Läti ja Ungari. Eestlaste väärtuste eripärad • Ühelt poolt räägib see Eesti inimese iseseisvusest, ehk isegi individuaalse vabaduse ja sõltumatuse ületähtsustamisest. Eestlase jaoks ei ole ei usk, isamaa ega pere tema eluvalikuid oluliselt määravateks/piiravateks jõududeks. • Teisalt tundub, et saavutatud vabadusega on paljudel raske midagi mõistlikku ja konstruktiivset ette võtta. Eriti kui jutt on omanäoliselt/mittekonformistlikult mõtlemisest ja tegutsemisest, oma seisukoha avalikust väljaütlemisest, teiste eripära sallimisest ning ühisettevõtmistes osalemisest. Tallinna noorte väärtusuuringu põhitulemused • Septembris-oktoobris 2007 küsitleti Tallinna 23 haridusasutuses kokku 1155 õppurit
annaabi.ee 
