viljakas looming uue saj. algusaastail. Kui Mozart ja Haydn olid klassikalise stiilinormide loojad ,siis B. alustas keskonnas kus olid väljakujunenud kindel stiil ja zanrid. Muutunud oli ka aeg-(sotsiaalsed muutused) prantsuse revolutsioon, USA iseseisvusdeklaratsioon. Sündinud muusikaelu uued alusstruktuurid: kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertelu, muusika-ajakirjandus, muusikaharidus jne. Erines Bachist ja Haydnist ka eluvaadetelt: ideaaliks isiklik vabadus, individualism, eetilise ideed. Loominguprotsess raskepärane, suhteliselt väike teostehulk, pidev töö teema kallal, suuremate teostega töötab aastaid. Sündis Bonnis flaami päritolu muusikuperekonnas, 13 aastasena aldimängija, asendusorganist õukonnas; 1787.a. esimene reis Viini, ettemängimine Mozartile. 1792.a. kolib õppimise eesmärgil Viini, õpetajaks Haydn, Salieri. Viinis algul
enam haaras ta võimu endale. Mehed unistasid, et kui vaid pääses selle naise alt vabaks. Kord kuulsid nad saarest Hellol, asus keset ookeni ja meestel on seal hea põli. Varastasid papilt lendava vaiba ja läksid unistuste saart otsima. Olid nälginud, lendasid päevi ja aastaid aga saart ei leidnudki. Lõppeb pessimistlikult. Selles avaldub Gailiti enda pessimistlik loomus. Väliselt jättis Gailit elurõõmsa mulje Siuru päevil. Tegelikult oli eluvaadetelt küllalt pessimistlik, eriti elu lõpul. 1924 ,,Idioot" Gailitit iseloomustab tol ajal hüplev pöörane stiil. Noevllide teema on fantastiline. 1924 ilmunud ,,Purpurne surm" nimetatud esimeseks eesti ulmenovelliks. Tõbi haarab vaid mehi. Kõik mehed hukkuvad, järele jäävad naised, üksikud mehed, kes ellu jäävad hukkuvad märatsevate naiste masside käes. Gailit selgitab selles veidi oma varjatud poolt. Välja paistis muretu, elurõõmus, sisemiselt aga haavatav hing, pessimistlik