Kui meil tuleb praegu arengus järjekordne suur hüpe, siis ei tea, mis see kaasa toob. Kõik mis meis on hea, on meil tänu füüsikale. Võõra viha vastu on kõige parem füüsika. Ei ole oma rakukeses kinni vaid oleme avatud on tänu füüsikale. Inimene projetseerib enda sees teooria, mille tõttu leiame enda sees tõe. Inimene peab, midagi kartma, et ennast kaitsma. Meil on vaja vaenlast, kuid see ei peal olema inimene vaid kriis või katastroof. Räägitakse elutungist ja surmatungist. Oleme just nagu Jing ja Jang ,kes on pidevalt võitluses. Arutlus: Must aine universumis on tundmatu ja inimesele kättesaadamatu, just nagu alateadvus. Me teame ainult seda, et see on olemas ja ei midagi muud, kuid me tahaksime sellest rohkem teada saada, et osata seda ka kasutada ja olla valmis ettevaatamatusteks. Minu arusaamal on must aine just nagu üks keemias elektroni orbiidid, kuid kas on see võimalik, et must aine koosneb ainult
Tasa, tasa hiilib Viire, tahab näha seda meest, kes on kaduma nii kiire, kuulda häält vaid rukki seest. Igal õhtul põllult kostab ühtesoodu prääk ja prääk! ,,On see part?" Kuid isa vastab: ,,Põllul laulab rukkirääk!" Tasa, tasa hiilib Viire, tahab näha, kus on rääk, aga kaduma see kiire, kostab ainult prääk ja prääk! Kirsipuu Laps, kui oled marjamaias, tule meile lõikuskuul! Meie päikselises aias marjad valmis kirsipuul. Kevadisest elutungist imbus puusse värsket verd, juba enne lehti pungist puhkes valget õiemerd. Ilmus vilgas abiline toimetama tolmlemist -- mesilane tiivuline õiemahla otsis vist. Kaldus kevad jaanikuule, maha langes õiekroon, paha see ei teinud puule -- õietupes viljatroon. Esmalt rohekas ja väike, pärast külg lõi kollaseks, kuni viimaks suvepäike maalis marja punaseks. Laps, kui oled marjamaias, tule meile lõikuskuul! Meie päikselises aias marjad valmis kirsipuul. Laps ja kuu
annaabi.ee 
