Leian et iga hea juht peab olema mingil määral multitasker nagu tänapäeval nimetatakse. Tänapäeva elu oli lihtsalt nii kiire ja aeg lihtsalt libiseb näppude vahelt, selle tõttu tuleb ka mitut asja korraga teha, et aega kokku hoida. Samuti toodi artiklis välja töö ja elu bilansi, kuidas on võimalik seda tasakaalus hoida. Kratz kirjutas, et tema jaoks ei ole töö ja elu bilansi olemas, kuna töö toimub elutundide jooksul ja elu toimub töötundide jooksul. See on lihtsalt suurepärane lause, kuna kõik on oma vahel seotud tehes üht toimub teine. Kolmandaks peamiseks teemaks oli karjääri ülesehitamine. Kratz kirjutas, et tihti küsitakse tema käest, kas sa teadsid mida sa teha tahtsid ja mis on olnud sinu plaanid. Olen ka ise seda palju mõelnud kuid siiani ei tea ma veel täpselt millega ma sooviksin tegeleda. Nagu ka
Heitkem kõrvale see idolaatria! Jätame maha see kerjamine. Ütleme hüvasti oma kalleimatelegi sõpradele ja paneme neile vastu, öeldes: "Kes sa oled? Lase mind lahti: ma ei taha enam olla sõltuv." Ah! Kas sa ei mõista, oh vend, et nõnda läheme lahku üksnes selleks, et kohtuda taas kõrgemal tasemel ja olla seda enam teineteise omad, et oleme rohkem iseenda omad? Sõber on Januse- näoline: ta vaatab korraga minevikku ja tulevikku. Ta on kõigi mu eelnenud elutundide laps, mu tulevaste tundide ettekuulutaja ja suurema sõbra eelkäija. Niisiis talitan ma oma sõpradega samamoodi kui oma raamatutega. Ma tahan, et nad oleksid seal, kust ma neid kergesti leida võin, ent ma kasutan neid harva. Me peame leidma seltskonda omadel tingimustel, seda vastu võtma või sellest keelduma kõige tühisemalgi põhjusel. Ma ei või endale lubada sõbraga palju vestelda. Kui ta on suur, teeb ta mu nii suureks, et ma ei suuda laskuda vestlusse