kirikulaule. Stalinistlik luule on tugevalt kinni piibellik-kristlikus kirikulaulupraktikas. Stalini-armastuseni viisid Smuuli kaks lapsepõlvejumalat, kodust kaasa antud patriarhaalne luterlik jumal ja jacklondonlik - suure laeva kapten, mis kokku tekitasid isikukultuslikku hoiakuid. Selle teooria tõestamiseks tuleb poeemi lugeda kristlase silmade läbi. Müstiline Stalin Stalinistliku retoorika elutundeline alus on Jumala Silma motiiv - Jumal (Stalin) näeb ja teab kõike. See on muide üldse isikukultusliku luule põhimotiive. Kristlane à nõukogude inimene; Kristus à Stalin; kirik à Partei... Stalin oli nagu iga teine tsaar, aga tema eripäraks oli tema terrorireiimi eriline psühhologiseeritus (kasvõi juba selle kolmanda silma tõttu). Turvatunnet loovana propageeritud Stalini igikohalolek sai nõukogude inimese ajus jälitusmaaniaks.
See annab põhjust mõtiskleda üldisemalt olukorrale, mis erineb soome kirjanduse olukorrast, kus tekib prol kirjanduse laine, aga Eestis seda lainet pole. Eesti kirjandus jääb kuidagi rõhutatumalt intelligentsemaks. Haritlaskultuuri mõjukiht on tugevam, aga Sütiste loob 1920ndate lõpu luules teatava alternatiivi. Kogu see taust annab loogilise eelduse ka selleks, et ta läheb 1940. a Nõuk võimuga kaasa, aga see on elutundeline kaasaminek. Semperi puhul ei saa aru, miks ta seda tegi. Sütiste puhul võib arvata, et ta tõesti arvas, et see on õige. Ta jääb sks okupatsiooni ajal Eestisse ja ta vangistatakse, aga ta ei sure Sks vangis, vaid pääseb sealt välja ja sureb pärast II MS ja väidetavalt pärast seda, kui ta tuleb ülekuulamiselt. 6. oktoober 2010 Looming 1928 luulekogu "Rahutus" siin luulekogus ja edasi ka tuleb Sütistel üsna suurel määral
valib endale rolle/positsioone ja mingil moel vaatab tegevust kõrvalt. Talviku luule esindab ka rafineeritud vormikultuuri. Hakkavad toimuma muutused 30ndate aastate keskel. ,,Kohtupäeva" raamatut endam nii ühemõtteliselt kirjeldada ei saa. Alles jääb rafineeritud vormikultuur, vaim tumevaim, on ka nihkeid, mis pimedusepoolelt heleduse poolele pürgivad (tekib liikumissuund). Võib isegi öelda, et mingites tekstides hakkab ilmnema trotslik positiivne programm elutundeline programm. Hakkab hakkuma kristlike motiividega. Samas ka trotslik programm (vastandumine ööle) ja teisalt esteetilise programmi kuulutus selle luule programmi kuulub kindlasti see, et luuletaja valdab nõtket vormikeelt, et ta suudab ranges klassikalises vormis midagi tõeliselt liikuma panna või kinni püüda. Öös on asju! Talviku luulest. Talviku luule mõjutab olulisel määral ka teisi Arbujaid. ,,Kui mustavad udud" Matvere & Tätte kogust ,,Palavik" Betti Alver (1906-1989)
annaabi.ee 
