Hein, 2008). Kalad on seetõttu märgatavalt kannatanud, järve kallastel on olnud kohati näha hulgaliselt väikesi surnud kalu, peamiselt kiisku (Kalad Peipsi vetes, 2003). 6 Kokkuvõte Peipsi järve peamisteks probleemideks on eutrofeerumine, kalavarude vähenemine ja põlevkivi kaevandusest tulenev reostus. Eutrofeerumine avaldab eelkõige mõju järves elutsevale elustikule. Kahandades hapniku sisaldust, vee läbipaistvust, ja soodustades vetikamürkide vohamist, põhjustades sellega kalade hukkumist. Peipsi järves pole kalade mitmekesisuse ainsaks vähendajaks eutrofeerumine vaid ka ülepüük. Ökosüseemi elu häirib ka kaevandustest tulenev reostuskoormus, mis pikemas perspektiivis väga Peipsi järve elustikku ei mõjuta. 7 Kasutatud materjalid 1. Hein, K
Ida- ja keskosa Uurides kaardilt Soome ida- ja keskosa, võib tekkida tunne, et selles piirkonnas on vett rohkem kui maad. Sellest kalameestele väga atraktiivsest piirkonnast võib leida suuri ja sügavaid järvesid, mis on sobilikud trollinguks (näiteks Pielineni ja Saimaa järved). Jõeforell (brown trout) ja Saimaa lõhe on sealkandis olulised kalaliigid, viimane neist on Saimaa järvestikus elanud jääajast alates. Saimaa lõhe keskmine suurus jääb küll alla meres elutsevale suguvennale, kuid iga aasta saadakse kätte 5 kilo kanti isendeid ja aeg-ajalt ka suuremaid.Forellijõed on selles regioonis reeglina lühikesed ja kärestikulised, ühendades omavahel järvesid. Need jõed võivad pakkuda väga häid tingimusi jõeforelli, vikerforelli ja harjuse püügiks. Keskmine püütud forelli kaal jääb ühe kilo kanti, kuid ka kahe- ja kolmekilosed ei ole haruldased. Püütakse nii spinningu kui lendõngega. Ühed parimad
annaabi.ee 
