Tolstoi arvustas valitseva klassi egoistlikku eluviisi, eitas riiki ja riigiteenistust, omandus- ja rahasuhteid, õiguslikke institutsioone (,,Ülestõusmine", 1889 1899), perekonda (jutustus ,,Kreutzeri sonaat", 1887 1889), õigeusu kirikut (,,Milles on mu usk?", 1882 1884), sõjaväge (jutustus ,,Pärast balli", 1903), oma aja kultuuri (näidend ,,Hariduse vili", 1886 1890) ja kunsti (,,Mis on kunst?" 1897 1898), kujutas tavalise inimese elutraagikat (,,Ivan Iljitsi surm", 1884 1886). Elumõtet nägi Tolstoi armastuses, väljapääsuks pidas Jeesuse õpetuse järgimist, lihtsat elu ja maaharimist ning omandist ja tsivilisatsioonist loobumist. Tõetunnetust lootis ta saavutada niinimetatud vaimse ülestõusmise, isiku täiustamise ja kurjale kurjaga mittevastuhakkamise kaudu (,,Pihtimus", 1880 1882). Teravaid kaasaja probleeme käsitlevaid näidendid ,,Pimeduse võimuses" (1886) ja ,,Elav laip" (1911). (EE 1996, lk 463)
II EKSOGEENSED- VÄLISTEGURID 1. Miljoo-stihilised mõjutused 2. Kasvatus-sihipärane mõjutamine III INIMESE ENESEKASVATUS E. SISEMINE AKTIIVSUS Mõjuteguriteks on: a. ajastu, ühiskondlikud normid b. kultuurikontekst c. tehnika areng d. tervis IGA INIMESE ELUKAAR ON AINULAADNE, INDIVIDUAALNE! Iga elukaare juurde võivad kuuluda kriisid. KRIIS on arengus esinev loomulik tugev tundlikkusperiood, mille läbimine loob võimaluse uue sünniks. Kriis ei pea alati kaasa tooma elutraagikat. Samas läbi valu me küpseme. Iga inimene kogeb kriisi, kui satub endale tähtsasse olukorda ja tal pole valmis tegevusmudeleid. Osa kriisidest käib elu normaalse kulgemise juurde. Sellised on ka psühholoogilise küpsemise kriisiperioodid. Normaalseid kriise on raske eristada psüühilistest häiretest. Kriiside ja häirete vahel on järgmised olulised erinevused: soodsatel juhtudel võib kriisidest saada positiivse kogemuse
annaabi.ee 
