juuresolekul. Hävib anoodiks olev metall ehk aktiivsem. 3)Erosioon osakeste mehaaniline lahtirebimine pinnalt liikuva gaasi või vedeliku toimel(nt torustikes). 4)Bioloogiline mehhanism on kahesugune a) mikroorganismid toodavad ühendeid(happeid), mille toimel metall korrodeerub(nt. väävlibakterid vajavad elutegevuseks väävli ioone) b) elusorganismid tarvitavad elutgevuseks materjale, millel nad elavad(nt. puus elavad seened). Tüüpilised korrosioonikahjustuste ilmingud on ühtlane korrosioon, laiguline korrosioon, pisteline korrosioon, piirpinna korrosioon, pilukorrosioon, hõõrdekorrosioon,kontaktikorrosioon, kihtkorrosioon, kihtide vaheline korrosioon, kristallide vaheline korrosioon, kristallide sisene korrosioon, väsimuskorrosioon. Kontaktkorrosioon toimub elektrokeemilise kemismi järgi kui kontaktis on 2 metalli või metallisulamid
ja makrogalvaani elementide moodustamises metallide pinnale elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdi juuresolekul. Hävib anoodiks olev metall ehk aktiivsem. 3)Erosioon osakeste mehaaniline lahtirebimine pinnalt liikuva gaasi või vedeliku toimel(nt torustikes). 4)Bioloogiline mehhanism on kahesugune: a) mikroorganismid toodavad ühendeid(happeid), mille toimel metall korrodeerub (nt. väävlibakterid vajavad elutegevuseks väävli ioone); b) elusorganismid tarvitavad elutgevuseks materjale, millel nad elavad(nt. puus elavad seened). Tüüpilised korrosioonikahjustuste ilmingud on a)üldine korrosioon korrodeerub metall ühtlaselt kogu pinna ulatuses - tüüpiline süsinikterastele atmosfääris; b)paikne korrosioon metall korrodeerub ebaühtlaselt, see on ohtlikum kui üldine korrosioon, kuna avaldab suuremat mõju detailide mehaanilistele omadustele, ise mõnikord vaevaltmärgatavaks jäädes jaguneb omakorda laiguline,