Kõik imetlevad teda nüüd. Jevgeni armub Tanjasse! Tanja ei tee sellest välja. Onegini kiri Tatjanale: (lk. 214) Mõtlesin: Õnn- see on rahu. Olla prii!- Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Otsustagu nüüd saatus- teie meelevald. Vastust ei tulnud. Uus kiri. Ei midagi. Pilk jäiselt kale. Rangel näol ainult raev. Onegin hakkas lugema. Läks Tanja juurde. Leidis neiu kirja juures nutmas. ,,Miks aga põlvitate maas mu jalus nüüd?" Te peate, palun, taganema nüüd jäädavalt mu eluteelt. Onegin lahkus. Homeros- muinas-kreeka vanim luuletaja (,,Ilias") Theakritos- kreeka poeet Adam Smith- inglise majandusteadlane Publius Ovidius Naso- rooma luuletaja Bolivar- laiaääreline kübar Bregee- taskukell Pantaloonid- pikad meestepüksid Zilee- vest Wasisdas- õhuaken Spleen- raskemeelsus, elutüdimus Far niente- laisklemine Drüaad- metsanümf Farmasoon- vabamüürlane Et cetera- jne Belle endarmie- uinuv kaunitar
Ka siin on erinevaid vastuseid. Siinkohal tooksin välja F. Schilleri näite: Kui keegi õhtul väsinuna poole kirja pealt sule kõrvale paneb ja voodisse läheb, siis hommikul leiab ta laualt pooliku kirja. Selles on ta ebavaba ometigi on tal vabadus see kas katki tõmmata ja ära visata või lõpuni kirjutada ja ära saata. See on tema vabadus. Kas ei või inimese eluga olla samamoodi? Kas ei leia me oma eluteelt palju selliseid poolelijäetud kirju? Kes selle pildi üle edasi mõtiskleb, leiab võibolla ka vastused meie küsimustele: kes ma olen?, kust ma tulen?, millised on minu tegelikud ülesanded?, kus olen ma seotud?, kus olen ma vaba?, mida hakkan ma peale nende poolikute kirjadega, mida ma leian oma eluteelt? Pean ma üksi läbilööma või olen ma osa ühest võrgust, mis on põimitud seostest, millest kõige muu kõrval hoovab mulle vastu ka armastust?
Tommy elus. Laual on kola sees peidus ka rahakarp, mis omab Tommy jaoks suurt tähtsust ja mida ka etenduse käigus korduvalt välja võetakse. See näitab, kui oluline on tänapäeva inimestele raha ning kuidas inimeste elu keerleb tihti ainult selle ümber. Tagumise seina peal on projekteeritud küllaltki sünge raagus puude rägastik, mis vihjab suurele probleemide puntrale tegelaste eludes, samas ka nende inimeste eksimisele oma eluteelt ja püüdlusele taas leida üles oma koht ühiskonnas ning lootust helgemale tulevikule. Etenduse lõpus, kui mõningad probleemid on leidnud lahenduse, kuid siiski ripuvad õhus veel vastamata küsimused, ilmub Tommy ja Amiee taaskohtumisel nähtavale kaunis tähistaevas. Ilmselt peitub siin sõnum: kuigi olukord on keeruline ja probleemid näivad lõputud, on siiski alati olemas mingi lootuskiir, mis sunnib edasi tegutsema ja hoiab alla andmast. Heli
Kõik imetlevad teda nüüd. Jevgeni armub Tanjasse! Tanja ei tee sellest välja. Onegini kiri Tatjanale: (lk. 214) Mõtlesin: Õnn- see on rahu. Olla prii!- Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Otsustagu nüüd saatus- teie meelevald. Vastust ei tulnud. Uus kiri. Ei midagi. Pilk jäiselt kale. Rangel näol ainult raev. Onegin hakkas lugema. Läks Tanja juurde. Leidis neiu kirja juures nutmas. ,,Miks aga põlvitate maas mu jalus nüüd?" Te peate, palun, taganema nüüd jäädavalt mu eluteelt. Onegin lahkus. TATJANA JA ONEGIN, LENSKI JA OLGA.TÄHTSAMAD TEEMAD JA PROBLEEMID. Onegin näis olevat elutüdinud. Ta ei suutnud millestki rõõmu tunda, miski ei näinud teda köitvat. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida, kuna see ammendas end tema jaoks liialt kiiresti. Autor püüab tegelast kujutada kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Noore mehe ja tütarlapse on väga
annaabi.ee 
