ununenud(Jaanil) või on selle aku tühi(Margitil). Kõige tipuks, enne Margiti ja Jaani kabuhirmus lahkumist, otsustas veel Margit tualetis ära käia. Vanatädi tuli seepeale meenutustest tänapäeva tagasi, sügas selga vastu seina ja teatas, et vett ei tohi tema kempsus peale tõmmata. „See paak on täitsa katki, juba kakskümmend aastat. Pole ju, kes parandab, ja ega seda vana asja pole mõtetki parandada,“ jõudis vanatädi oma elutarkuseni. Margit oli aga juba veenuppu vajutanud: tekkis suur veeuputus. Ja sündmused muutusid veel absurdsemaks. Tegelaste puhul ei saa öelda, et nad oleksid sügavad, kuid samas ka mitte päris lamedad. Tegelaste kohta saab läbi loo teada nii mõndagi elulist, näiteks Margiti kohta võib öelda, et ta on üpris suur viriseja – Margit tahab, et Jaan lambipirni ära vahetaks, Jaan aga kohe ei saa ning selle peale Margit hakkab vinguma, et tal on kohe valgust vaja. „Ela nagu elaks
Oli vaja selgeks saada ka oraatorikunst. Poiss valmistati ettepraktilisele elule: ta õppis majapidamise juhtimist, jälgis põllutöid, teda tutvustati praktilise meditsiiniga. Ateenas polnud klassikalisel perioodil õppimine juriidiliselt kohustuslik, kuid selle jälgimist peeti vanemate kohuseks. Õpetuse üks kindel osa oli kreeka luule kogumine. Luule ülesanne oli kasvatada eetilisi arusaamu. Tekkisid esimesed filosoofid. Demokritos kinnitas, et kasvatus viib elutarkuseni. Ateena esimeseks filosoofiks, õpetajaks oli Sokrates. Õpetuse aluseks oli usk inimese heasse loomusesse. Sofistidest said esimesed õpetajad professionaalid, kes võtsid oma õpetuse eest ka raha. Peamine meetod oli diskussioon, arutelu. Treeniti mälu. Kõrgeima taseme saavutas kreeka kasvatus IV saj. eKr ja seda eriti retoorikas ja filosoofias. Platon pidas vajalikuks, et õpetajate tegevus tuleb allutada ulatuslikule ja hoolikale kontrollile
annaabi.ee 
