nagu kõik teisedki. Ta sai aru, et tähtis pole mitte, et elu kestaks võimalikult kaua, vaid, et elu oleks meenutamist väärt. Inimesed tihti üritavad reaalsuse eest põgeneda, aga seda ei suuda mitte keegi. Reaalsusega leppimine annab neile väärtusliku õppetunni nende endi ning elu kohta. Inimese loomus ja käitumisinstinktid jäävad alatiseks samaks, seda ei suuda isegi aeg muuta. Aeg saab vaid muuta inimese küpsust, kes läbi kogemuste muutub elutargemaks. Läbi eepose me näemegi Gilgamesi ,,suureks kasvamist" egoistlikust türannist reaalsusega leppiva ja rahuloleva kuningani, kes ei suutnud reaalsuse eest põgeneda, nagu me keegi ei suuda.
Inimesed peavad saama tagasilööke, et näha ja tunnistada oma eksimusi ja vigu ning nende tagajärgede eest vastutada. Inimene peab õppima oma vigadest. Eksimusi tuleb tunnistada ja mitte norutada, vaid pea püsti edasi rühkida oma eesmärgi poole. Eksimused õpetavad inimesi oma väärtuseid teisiti hindama. Just laiemas plaanis vaadatuna on näha, et kõik läbielatud kogemused ja sündmused on millekski vajalikud. Seega tuleb iga võimalust ja kogemust kasutada, et saada elutargemaks. 2. Iseloomusta Juulius Kilimiti, anna hinnang tema mõttemaailmale, eluideaalidele a. noorusperioodil Juuliust iseloomustab juba varases eas suur huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu. Koolmeister oli ka tema isa, ilmselt oli see tal geenides. Juulius väärtustas antiikseid kultuure ja keeli. Ta ei olnud rumal, vastupidi, ta oli tark, kuid ei soovinud sellega eputada