seepärast ei oska mulle selles valdkonnas eeskujuks olla. Räägitakse, et ettevõtjale on iseloomulik olla julge ja mingil määral ka üsna riskiv mina aga olen hoopis teistsugune. Mina kahtlen tihti tehtud valikutes, ei usu iseendasse ning kunagi ei ole endaga rahul. Mul on vaja pidevat sissetulekut, et planeerida oma kulusid, ja mina ei saa investeerida kõik oma raha ettevõtmisele. Veel mul on raske mul inimestega tuttavaks saada, kes on vanem ja elutargem. Kahjuks, võimalus muuta oma igapäevast rutiini ei ole mulle oluliseks motivaatoriks oma ettevõtte rajamiseks, sest mul on raske paljude vanade harjumustega lahkuda. Teiselt poolt, minul on ka iseloomujooned, mis võivad aidata tulevikus ettevõtjaks saada. Esiteks, ma võin eesmärgi seada ja seda saavutada. Teiseks, kui ma alustan midagi teha, ajapikku see muutub huvitavamaks ja põnevamaks minu jaoks. Ei saa öelda, et olen superorganiseeritud, aga kui on vaja, siis ikkagi teen
loomulikku surma, aga siiski surema. Sest nii vaimustavalt ilusa naise pärast lihtsalt tulebki surra." (Henno 2006: -238). Pärast neid segadusi, mis juhtuvad siis, kui peategelane satub peale sellele, kuidas Elina teda petab, hakkab peategelane elama koos kolme inimesega. Üks neist on Helena. Helena on Elina õde, kes päästab peategelase hotellist, tehes sinna pommiähvarduse, ning hoolitseb ta eest loo lõpuni. Helena on välimuselt sarnane oma õega, kuid ta on küpsem ning elutargem, rikutum. Helena töötab medõena kiirabis ning prostituudina. Teine neist inimestest on Andreas. Andreas kirjutab ajalehtedesse surmakuulutuste juurde käivaid luuletusi. Andreasel on ka imelik hobi. Nimelt meeldib talle mängida naistega- neid voodissesaamise eesmärgil ära rääkida. "Tahad teada, kuidas kaks ilusat biseksuaalset naist 48 tunni jooksul voodisse saada, ilma, et sa selle eest midagi ei maksa? Võta pudel head viskit, tule minu juurde ja ma räägin. Fantaasiat peab olema
töö ometi rohkem vahvaid ideid kui mõni antoloogia. Tõsi, osa neist on tänaseks juba lauskliseed, seega on natuke kahju, et "Algernoni" toonane toimetus enne sajandivahetust teose esimest versiooni avaldamiskõlbulikuks ei pidanud, samas aga on viimistlemine, juurdekirjutamine, settimine ja ehk ka kirjastamisprotsess koos toimetamise ja korrektuuriga lõpptulemusele ainult head teinud. Stiil on Pajul endiselt muhe, kui ehk mõnevõrra täiskasvanulikum, elutargem, kibedam. Huumor on samuti mustemaks läinud. Eellugu Raamatu lugemise lõpptähtaeg hakkas kohale jõudma ja ma teadsin, et ma ei tohiks sellega hilineda, vaatamata sellele, et mul hetkel peresisene kriis on, läksin raamatukokku ning küsisin suvalist uuemat eesti romaani. Mulle näidati ette raamaturiiul, kust ma selle kindlasti leidma pidin. Uurisin erinevaid raamatuid, kuni silmasin ühte
annaabi.ee 
