Allpool mõned näited, mis on leitud erinevate inimeste kirjutatud elulugudest. Nendes räägitakse kooliteest (1) ja elusuunast (2), aga ka lihtsalt teest (3), mõeldes selle all elu. Sellel teel sattutakse põllule. Ka see, et ellu saab astuda (4), on sama metafoori realisatsioon. Räägitakse ka sellest, et elu käib rada (5), ja et sellel teel võib olla kaaslasi, kes saadavad (6). (1) Minu koolitee algas väikses maa-algkoolis (2) See reis muutis palju minu tuleviku elusuunda. 1938. aastal sattusin tööpõllule, kus leidsin tegevust kolmekümneks aastaks. (3) Leidsin õige tee, sest viisin oma dokumendid /.../ pedagoogilisse kooli. (4) Läksin kantseleisse, sain kätte oma diplomi ja aidaa - astu ellu! (5) Ei tea siin ilmas ühtegi inimest, kelle elulugu ja elutöö ning unistused oleksid sama rada käinud. (6) Selline mälestuskild on mind saatnud läbi aastate.
süsteemis ning nägemisvõimes. Lähima vaatluse all ongi inimorganism ja temaga toimuvad muutused aastate jooksul ning mõned laialtlevinud liigese- ja luuhaigused. LIIKUMISVÕIME EALISED MUUTUSED Igaühel on oma arvamus ja ettekujutus, mida vananemine tähendab. Suuremalt osalt on see põhjenenud meie elamustel ja tähelepanekutel meie vanavanemate generatsiooniga. See alateadvuslik pilt saab meie tuleviku ettekuulutajaks ja kompassiks, mis elusuunda meie mõtteviisi läbi võivad mõjutada. Kui me kujutleme, et hilisemad aastad toovad nördimust, sotsiaalselt isolatsiooni ja kehva tervist, siis on ootus, et elu vanaduses toob ebamugavust, paratamatut allakäiku ja kadu kõigest, mis oli ilus ja rõõmus. Teisest küljest, kui see pilt on positiivne, siis näeme oma elu hilisemas eas aktiivse ja tähendusrikkana- tulevik tõotab meile võimalusi vaimselt kasvatada ja elutarkust jagada.