> PRT332RIN PL Rinne1 HB HB 23 KS KS 13 > write.table(PRT332RIN,"clipboard",sep="t",dec=",",row.names=FALSE) VASTUS: 1. rinde puid proovitükil on 23 haava ja 13 kaske. Rinne PL 1 HB 23 KS 13 Mis on mudelpuude enamuspuuliigi keskmine kõrgus sinu proovitükil? #Mis on mudelpuude enamuspuuliigi keskmine kõrgus(ühe komakohaga) sinu proovitükil? ELUS=droplevels(subset(PRT332,RIN%in%c("1","2","A","J","Y","E","H"))) #Teen eluspuude andmestiku, visates välja mitte vajaliku MUDEL=droplevels(subset(ELUS,H>0)) #Teen mudelpuude andmestiku visates välja mitte vajaliku table(MUDEL$PL) #Vaatan enamuspuuliiki, milleks on HAAB HB=subset(MUDEL,PL=="HB") #Teen haavapuude kohta eraldi andmestiku round(mean(HB$H),1) #Vaatan haava puude keskmist kõrgust ja ümradan ühe komakohani. > #Mis on mudelpuude enamuspuuliigi keskmine kõrgus(ühe komakohaga) sinu proovitükil?
mida mõned puid "hooldavad" saemehed endiselt praktiseerivad · Kauaks tüvele jäänud kuivanud okastüügastest, mis on suurepärased sissepääsukanalid tüve keskosasse. Südamemädaniku tagajärjeks on tavaliselt tüveõõnsuste tekkimine ning seda põhjustavad peamiselt saproobselt (saproobse toitumise esindaja on saprobiont surnud orgaanilises aines elav ja sellest toituv organism. Need on nt mahakukkunud puude, kändude ja saematerjali lagundajad, aga ka mitmed eluspuude tüvede surnud keskosas, lülipuidus nn südamemädaniku tekitajad.) toituvad seened. Surnud puidu lagundajaid ei maks alahinnata, sest kuigi need mädandavad vaid lülipuitu, muudavad sellega puutüvr mehhaaniliselt nõrgaks ning murdumisohtlikuks. Ka üksikud poolparasiitsed seened põhjustavad alguses südamemädaniku, võivad aga hiljem tungida edasi maltspuitu ja pehastada aastate jooksul mõne tüveosa täielikult. Väikesed koorekahjustused, mis ulatuvad ainult maltspuiduni,
või nõrgestumist. Juurepessu tekitajal esinevad eri vormid, mida viimasel ajal on käsitletud ka eri liikidena (männi- ja kuuse-juurepess). Nende poolt põhjustatud haiguse iseloom ja kulg on erinevad. Männi-juurepess kahjustab igas vanuses mändi, samuti kuuske, kaske, kadakat jt kodumaiseid puuliike. Kuuse-juurepess kahjustab peamiselt kuuske, aga ka noori mände ning lehist jt võõrpuuliike. Juurepessu kahjustus avaldub metsas tervikuna: puude grupiviisilise kuivamisena, eluspuude juurdekasvu märgatava vähenemisena, puidu kvaliteedi langusena, tuuleheitena ning järelkasvu ja loodusliku uuenduse haigestumisena eelmise metsapõlve kahjustuskolletes. Männil kahjustab juurepess ainult juuri, mädanik tüvesse tavaliselt ei levi. Haigestunud puud kuivavad. Kuusel võib juurepess esineda aastaid, kusjuures puu ei kuiva, kuigi pruun südamemädanik levib piki tüve juurekaelast ülespoole mitme meetri kõrguseni.
annaabi.ee 
