..Gleistumine d) kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus...Korrosioon 9. Too kaks inimtegevuse näidet, mis võivad põhjustada erosiooni. a) Põllumajandus b) Mäenõlvade kulutamine (mäenõlvadele ehitatakse tõkked, et vesi ära ei uhuks nt Schnelli pargis) 10. Kirjuta kaks mulla omadust, mida mõjutab lähtekivim. a) Füüsikaline murenemine b) Keemiline murenemine 11. Millised on toksilised raskemetallid, mida elusorgansm oma elutegevuseks ei vaja (nimeta vähemalt 2) ja kuidas nad mulda satuvad? a) Plii b) Elavhõbe Mõlemad satuvad mulda inimtegevuse tagajärjel. 12.Kirjelda mulla teket. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega, kivimi või selle murendi pinnale asuvad elama samblikud, bakterid ja seened hakkavad surnud samblikke lagundama, pinnapeale tekib õhuke huumuskiht, huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed, nende kõdunemisel suureneb orgaanilise aine hulk ja huumuse hulk mullas. 13
Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid- suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud. Kiirik(seened)- bakterid, kes oma välmuselt meenutavad seeni. Bakterite evolutsioon-I elusorgansm heterotroofne bakter(perset pole järel), siis I laialt maailma vallutanud kemosünteesijad bakterid. Arhebakterid valitsesid üle ca 3 mld a tagasi. Algelt olid arhed siis pärisbakterid. Arhed ei hakanud hingama, kuna ei saanud sinna minna, kus hapnikku oli, kuna valguse kaitsemehhanismid puudusid. Päisbakterite eellased tõrjuti sügavatest ookeanivetest konkurentsi tõttu. Neil kujunes valguse vastu kaitsemehhanism- pigmendid hakkasid valgust kasutama, mis võmaldas neil elada
neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud. Kiirik(seened)- bakterid, kes oma välmuselt meenutavad seeni. Bakterite evolutsioon-I elusorgansm heterotroofne bakter(perset pole järel), siis I laialt maailma vallutanud kemosünteesijad bakterid. Arhebakterid valitsesid üle ca 3 mld a tagasi. Algelt olid arhed siis pärisbakterid. Arhed ei hakanud hingama, kuna ei saanud sinna minna, kus hapnikku oli, kuna valguse kaitsemehhanismid puudusid. Päisbakterite eellased tõrjuti sügavatest ookeanivetest konkurentsi tõttu. Neil kujunes 5
neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud. Kiirik(seened)- bakterid, kes oma välmuselt meenutavad seeni. Bakterite evolutsioon-I elusorgansm heterotroofne bakter(perset pole järel), siis I laialt maailma vallutanud kemosünteesijad bakterid. Arhebakterid valitsesid üle ca 3 mld a tagasi. Algelt olid arhed siis pärisbakterid. Arhed ei hakanud hingama, kuna ei saanud sinna minna, kus hapnikku oli, kuna valguse kaitsemehhanismid puudusid. Päisbakterite eellased tõrjuti sügavatest ookeanivetest konkurentsi tõttu. Neil kujunes valguse vastu kaitsemehhanism- pigmendid hakkasid valgust kasutama, mis võmaldas
annaabi.ee 
