ajavahemike järel, et kontakt jätkuks. · Keskmine risk Inimesel on enesetapumõtteid ja -plaane, kuid tal pole kavas kohe enesetappu sooritada. Keskmise riski puhul tuleb pakkuda emotsionaalset tuge, rääkida inimese suitsidaalsetest tunnetest ja pöörata tähelepanu positiivsetele jõududele, kasutada ära kõhklusi. Tervishoiutöötaja peaks juhtima tähelepanu suitsidaalse inimese sisemistele vastuoludele ja kõhklustele, nii et järkjärgult tugevneks tema elusoov. Samuti tuleb leida enesetapule alternatiive, sõlmida kokkulepe. Saada suitsiidi plaanivalt inimeselt lubadus, et ta ei tee enesetappu. Ülioluline on suunata inimene psühhiaatri, nõustaja või arsti juurde ning leppida temale kokku vastuvõtuaeg võimalikult lähitulevikus, võtta ühendust patsiendi omaste, sõprade ja töökaaslastega ning püüda nendelt abi saada. · Suur risk Inimesel on kindel plaan, vajalikud vahendid ja ta kavatseb seda kohe teha.
Inimesel on enesetapumõtteid ja -plaane, kuid tal pole kavas kohe enesetappu sooritada. 6 Keskmise riski puhul tuleb pakkuda emotsionaalset tuge, rääkida inimese suitsidaalsetest tunnetest ja pöörata tähelepanu positiivsetele jõududele, kasutada ära kõhklusi. Tervishoiutöötaja peaks juhtima tähelepanu suitsidaalse inimese sisemistele vastuoludele ja kõhklustele, nii et järkjärgult tugevneks tema elusoov. Samuti tuleb leida enesetapule alternatiive, sõlmida kokkulepe. Saada suitsiidi plaanivalt inimeselt lubadus, et ta ei tee enesetappu. Ülioluline on suunata inimene psühhiaatri, nõustaja või arsti juurde ning leppida temale kokku vastuvõtuaeg võimalikult lähitulevikus, võtta ühendust patsiendi omaste, sõprade ja töökaaslastega ning püüda nendelt abi saada (Saveljev 2005). · Suur risk Inimesel on kindel plaan, vajalikud vahendid ja ta kavatseb seda kohe teha
SUITSIDAALSE INIMESE MEELESEISUND Suitsidaalse patsiendi meeleseisundit iseloomustab: 1) Kahestunud tunded. Enamikul inimestest on enesetapu suhtes kahe- sugused tunded. Enesetapule kalduva inimese hinges võitlevad elutahe ja soov surra. Soov elu vaevadest ja valudest vabaneda on suur, samas pole kadunud soov edasi elada. Paljud suitsidaalsed isikud ei taha tege- likult surra, nad ei saa lihtsalt eluga hästi hakkama. Kui nad abi saavad ja elusoov tugevneb, väheneb ka soov end tappa. 2) Impulsiivsus. Enesetapp on impulsiivne tegu. Nagu iga teinegi siseaje, on ka impulss end tappa mööduv ning kestab vaid mõne minuti või tunni. Tavaliselt vallandavad sellekohase soovi igapäevaelu negatiivsed sündmused. Niisugust kriisi leevendades ja püüdes aega võita saab tervishoiutöötaja aidata enesetapusoovi vähendada. 3) Mõtteviisi jäikus. Kui inimene hakkab enesetapule mõtlema, aheneb
annaabi.ee 
