Siis see ei ole enam väärikas elu ja selle inimese selline hooldamine võib kesta isegi aastaid, kuid samas on teada, et haiguse kulg lõpeb surmaga, see oleks raske nii sellele kes sõltub ja väga raske ka sellele kes hooldama peab, eriti veel kui tegu on sugulasega. Usun, et sellisel juhul oleks lõpuks saabuv surm kergendus mõlemale poolele. Seoses eutanaasiaga tuleb päevakorda veel üks küsimus, mil moel seda peaks tegema ? Näiteks ,,aparatuuri abil elusolijate" puhul oleks asi selge aparatuur välja lülitada, kuna muu Teda enam elus ei hoia. Aga kes selle peaks välja lülitama, kas arst või mõni sugulane ? Ja juhul kui inimene on raskelt haige siis mil viisil peaks see elust lahkumine toimuma, kas mürgisüst, liiga suurt narkootilise valuvaigisti annust, mida haige organism välja ei kannata või mõni muu viis. Siinkohal on jälle vaja palju tööd teha, et välja selgitada just see ,,kõige ainuõigem viis".
Kirikute ehitamisel lasti härgadel ostida sobiv paik ning siis ohverdati härjad maahaldjatele. Nurgakivi alla pandi tihti maahaldjale hõbedat, enamasti hõberaha, mõnikord veel muidki ohvriande. Surnute austamine Soome-Ugri sugurahvaste usu järgi peab surnutega hästi läbi saama, sest nende arvates, mida parem see suhe on, seda paremini elusatel läheb. Usuti, et surnud moonduvad elusate kaitsevaimudeks. Kui vastastikune suhe surnute ja elusolijate vahel on olemas, eeldab see uskumist hingede edasielamisse peale surma. Surnu muutis aga elukohta kolides maapealt maa alla, kus ta samasugune elupaik riiete, aseme, söökide-jookidega arvati olemas olevat kui maapeal. 12 Surnute edasi elamist tõendas eestlaste hulgas ka see, et inimest mattes pandi talle kaasa tööriistu ja muid vajaminevaid esemeid. Surnu varustati kõigega, mis tal võis edasises
annaabi.ee 
