Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti.
Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas - peaaegu kõikjale ulatuvad veresooned, närvilõpmed, lümfisooned, migreeruvad rakud. Epiteelis võime leida lümfotsüüte, eosinofiile,makofaage, närvilõpmeid. Sidekoes on tavaliselt makrofaagid, koebasofiilid jne. Histoloogia vajalikkus Annab üldpildi – kõik on kõigega seotud.Normaalne histoloogia aitab mõista morfoloogiat. Morfoloogia-teadus elu struktuursetest alustest ehk elusolevuste spetsiifilisest organisatsioonist,käsitleb eelkõige organi ja organismi üldehituse seaduspärasusi. Patohistoloogia uurib harmoonia ebakõlasid ehk patoloogiaid. Normaalne ja patoloogiline histoloogia täiendavad üksteist organismi mõistmisel. Histoloogia uuritavad probleemid - Rakkude, kudede ja organite morfogeneesi,ehituse ja talitluse uurimine,üldiste omaduste ja seaduspärasuste väljaselgitamine normi, eksperimendi ja patoloogia korral. Sellesse lõiku mahub
annaabi.ee 
