Ei kohta kurja mõisavalitsejat. Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,, Töö kui eestluse ühe põhikujundi ümberdefineerimine. Romaan tegeleb toonase ajastuga seonduvaga: kohanemisvajadus. Uute asjadega kaasa mineku vajadus, enda muutmine, selle kaudu kogukonna muutumine jne. Kirjutatu lähtuvalt eesti külakirjanduse traditsioonist. Pole vaeva nähtud ajaloolise reaalsuse tekitamisega. Fantaasia olendid on võrdväärsed elusloenditega. Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp, kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja- Aida Oskar, ahnus, asjade omamine ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) tõsisem ja süngem, kuid see on ikkagi koomiline anne, mis pidevalt välja lööb. Kujunenud ka Kivirähu rahvusvaheliseks läbimurdeks. Raamat kirjutatud võtmes, et seda annab lugeda ka kõiketeadmatult
probleemid. Eestlaste kohanemise teema, muutumisvajadus. Kirjutatud lähtuvalt eesti külakirjanduse traditsioonist. Pole vaeva nähtud ajaloolise reaalsuse tekitamisega. Miljööloome kujundiks kliima, ilm, hämarus (iga ptk alguses on midagi ilmaga seonduvalt. See on üks osa poeetikast. Üldiselt on sünge, päike paistab 2 korda alguses ja lõpus. See loob selle kunstiline raami). Realismi ja fantastilise süntees (ärapetetud katk, kes tuli sea kujul. Fantaasia olendid on võrdväärsed elusloenditega. Vaimud kõnnivad ringi hingedeajal. Mööda minnes moondutakse libahundiks, krati tegemine). Sünge külakaanoni ümberkirjutamine tumedaks koomikaks, mõisakujundi ümberpööramine. Töö kui eestluse ühe põhikujundi ümberdefineerimine (keegi ei tee tööd selles romaanis. Varastatakse, kästakse krattidel asju teha. Ei kohta kurja mõisavalitsejat. Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,,Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree:
annaabi.ee 
